Viimsi, öö ja 45 minutit

LIHTSATEST MÄNGULAADSETEST KIRJUTAMISHARJUTUSTEST

Kirjutamine ei kuulu tavaliselt õpilaste lemmiktegevuste hulka. Nagu nad ise seletavad, nõuab see palju jõupingutust ja tundub seetõttu raske. Eks õpilastel ole suures osas õigus – korraliku arutleva artikli või kaasahaarava jutu valmimiseks on seda vaja palju parandada ja täiendada, enne kui tulemusega võib enam-vähem rahule jääda. Et vastumeelsust kirjutamise suhtes vähendada, tasub vahetevahel (ja mitte väga harva) teha ka kergemaid, lõbusamaid ja mängulaadsemaid kirjutamisharjutusi.

Selles postituses kirjeldangi kolme sellist kirjutamisharjutust, mida olen kasutanud oma õpilastega ja mida tutvustasin ka gümnaasiumiõpetajatele kolmepäevasel koolitusel „Kirjutamisoskuse õpetamine“, mille viisin läbi 2014. aasta sügisel Tallinnas ja 2015. aasta kevadel Ida-Virumaal.

1. Minu tähestik

See harjutus on jõukohane juba üsna madala keeleoskuse korral. Samas saab seda kindlasti ka tugevamate õppijatega kasutada, sel juhul tuleks kirjutada pikemaid ja keerukamaid lauseid.

Harjutuse käik: Kõigepealt paneb õppija kirja eesti tähestiku (seda võiks teha kogu õpperühmaga ühiselt). Seejärel kirjutab õppija iga tähe juurde ühe sõna, mis algab selle tähega ja väljendab midagi olulist tema enda jaoks. Järgmisena lisab ta sõna juurde lause, mis avab selle sõna tähenduse kirjutaja jaoks.

Tegin harjutust koolis õpilastega, kelle keeletase oli A2-B1. Kirjutasime tähestiku ning alustasime sõnade ja lausete kirjutamist tunnis ning ülesande lõpetamine jäi kodutööks. Järgmises tunnis korrigeerisime sõnu ja lauseid keeleliselt ning arutasime kirjapandut veidi ka suuliselt.

Järgnevalt mõned näited ühe õpilase tööst.

A – arvuti                     Mulle meeldib arvutis mängida.

B – bassein                 Ma käisin basseinis kolm aastat.

D – diivan                    Ma saan hästi magada ainult diivanil.                  

E – Eesti                      Eesti on minu kodumaa.

I – idamaade kultuur    Mulle meeldib vana idamaade kultuur               

J – järeltööd                 Järeltööd on suur osa minu elust.

M – mai                        Mu sünnipäev on mais.

N – Nevada                  Ma tahaksin reisida Nevadasse.

P – pastakas                Tavaliselt mul ei ole pastakat.

R – rebane                   Mu lemmikloom on rebane.

U – ulakas                    Ma olen ulakas poiss.

Ö – öö                          Mulle meeldib linn öösel.

Katkend teise keele õppija tööst. Ümber töötatud variant

Mina sain tänu tähestikuharjutusele õpilaste kohta küll üht-teist huvitavat teada. Suulise arutelu käigus sai uurida ka lisainfot. Ülaltoodud tähestiku autorilt sai küsitud näiteks järgmisi küsimusi (need on toodud koos vastustega).

Miks sa tahad sõita Nevadasse? – Sest seal toimub ühe minu lemmikarvutimängu tegevus. 
Miks sulle meeldib rebane? – Sest ta on väga ilusa välimusega ja kavala iseloomuga. 
Kes aitas sul leida sõna ulakas? – Eestlasest klassikaaslane, sest mul endal lihtsalt ei tulnud midagi U-tähega algavat pähe.
Miks sulle meeldib just öine linn? – Sest mulle ei meeldi väga ere päikesevalgus, vaid mahedad toonid.

Kommentaariks võib veel öelda, et see õpilane on tõesti veidi ulakas ja sarnaneb minu meelest nii iseloomult kui välimuselt rebasega ka :)

Ülesandega jäin ma kokkuvõttes väga rahule, sest see pani nõrgema keeleoskusega õpilased kenasti kirjutama - üksikute sõnade ja lausete kirjapanek ei mõjunud neile peletavalt, kuid kokkuvõttes valmisid ju üsnagi pikad tekstid.

2. Kümme küsimust

Ka see harjutus sobib juba madalamal tasemel keeleõppijatele. Seda võib vahelduseks teha aga ka kõrgema taseme rühmades ning miks mitte ka esimest keelt õppides.

Harjutuse käik:

Harjutusele eelnes õpikust http://www.kynnimees.ee/et/eesti-keel-teise-keelena/eesti-keele-opik-b1b2-toode ankeedi "Kümme küsimust. Vastab Julia Boman" lugemine ja selle juurde kuuluvate ülesannete täitmine.

Kümme küsimust. Vastab lauljatar Julia Boman

1. Lemmikraamat                               Virginia Woolfi „Orlando“

2. Lemmikfilm                                   „Inglise patsient“

3. Lemmiklinn maailmas                    Pariis või New York – ei suuda valida.

4. Eesti staar, kellega tahad tutvuda   Vanilla Ninja – nali!

5. Sinu kõige halvem komme             Hmm, mu kõige halvem komme võib olla ka kõige .

                                                            parem - enesekriitika. 

6. Koht Eestis, millele mõeldes          Tartu linn

naeratad

7. Lemmikkoht, kus mõnus                Pühajärve ääres                              

8. Asi, mis sul on alati kaasas            Huulepulk

9. Tegevus igavuse korral                  Mul ei ole igavuse 

                                                           jaoks aega.

10. Inimene, kellele helistad,            Minu pangahaldur

kui võidad miljon eurot.

Tekst õpikust "Eesti keele õpik B1, B2"

Seejärel jagunesid õppijad paarideks ning iga õppija koostas kümneküsimuselise meelelahutusliku küsimustiku oma paarilist silmas pidades. Küsimustik kirjutati eraldi paberilehele.

Ka mina olin paaris ühe õppijaga ning hakkasimegi siis küsimusi kirja panema. Mul see päev erilist mõttelendu polnud ja küsimuste väljamõtlemine nõudis veidi vaeva. Jah oh seda jahmatust, kui õpilane, kes ei kuulunud just tugevamate hulka, ütles, et tal on kümme küsimust valmis siis, kui mul oli paberil vaid kaheksa küsimust :) 

Edasi vahetasid paarilised lehed ning täitsid saadud küsimustiku. Seejärel lugesime oma vastused ette ning vestlesime veidi nende teemal. Ja ma olin väga rõõmsalt üllatunud, et mu paariline polnud mitte ainult kiire, vaid et tal olid ka head (mitmed koguni ülihead) küsimused. Samuti vastas ta minu küsimustele sisukalt.

Järgnevalt mõned näited meie küsimustest-vastustest.

Minu küsimusi

Mis on sinu lemmikaastaaeg?                                   Suve algus.

Miks sulle meeldib õppida meie koolis?                   Sest siin on head õpetajad – aktiivsed ja

                                                                            küsivad ka õpilaste arvamust.

Miks sulle ei meeldi meie koolis õppida                  Matemaatika pärast.

Missugused inimesed sulle meeldivad?                   Huvitavad inimesed, kellel on oma lugu.

Missugused inimesed sulle ei meeldi?                     Agressiivsed inimesed.

Mida sa sooviksid saada kingituseks?                     Internetti, sest meie majas on sellega probleemid

Katkend õpetaja küsimustikust koos teise keele õppija vastustega. Esitatud toimetatud kujul

Mulle meeldib kõige rohkem suve algus.

©  Fotolia

Õpilase küsimusi

Milline toit teile meeldib?                              Itaalia toit on hea.

Kuhu te tahaksite reisida?                             Rooma, Kreekasse, veel kord Portugali.

Mis on teie lemmikspordiala?                       Orienteerumine.

Mis on teie jaoks igavus?                              Kui ma pean tegema midagi, mida ma ei taha.

Missugused kolm asja te                               Arvuti, kui see muidugi seal töötab; mingi

võtaksite kaasa asustamata saarele?            vahendi, millega saab tuld teha; mõne inimese

Kas igavene raha või igavene elu?               Igavene elu.                       

                      

                             

Katkend teise keele õppija küsimustikust koos õpetaja vastustega. Esitatud toimetatud kujul

                          

Kas igavene raha või igavene elu?

©  Fotolia

Ülesanne õnnestus väga hästi. Õpilaste küsimused olid põnevad ja kohati lausa filosoofilised. Vastuste kaudu saadi üksteisest teada mitmeid uusi asju ja see lähendas inimesi omavahel. Ka keeleoskus arenes, mis on ilmselt iseenesestmõistetav :).

3. Huvitav sündmus (äraarvamine ja blogipostitus)

Seda harjutust proovisin õpetajate koolitusel.

Harjutuse käik: Kõigepealt ütlesin kolm sõna või sõnaühendit, mis olid seotud ühe huvitava sündmusega, milles kursuse kahe etapi vahelisel ajal osalesin. Need sõnad olid: Viimsi, öö ja 45 minutit. Seejärel pidid kuulajad ära arvama, mis sündmusega on tegemist. Selleks võisid nad mulle esitada ka täpsustavaid küsimusi ja teha pakkumisi. Pakuti näiteks, et ma olin ilmselt spaas ja üks hooldus kestis 45 minutit või et olin Viimsis kellegi juures külas ja sõitsin sinna 45 minutit. Ja mida teie arvate?

Ükski pakutud variantidest ei olnud vaatamata oma loogilisusele ja nutikusele siiski õige. Eks ma seda tegelikult aimasingi, sest mu tegevus ei olnud väga tavapärane. Kui inimesed olid juba küllalt saanud rääkida ja oma loovust kasutada, ütlesin õige vastuse ära. Tegemist oli öise linnaorienteerumise võistlusega, mis toimus Viimsis ja kus osalesin ning viibisin rajal 45 minutit. Vastus tekitas mõningat elevust ja eks see oli ka harjutuse üks kõrvaleesmärk, et ka minu kohta midagi uudset teada saadaks :) Kui sündmus pole väga tavapärane, saavad arvajad ka rohkem rääkida, mis ongi ju harjutuse peaeesmärk.

Harjutuse teises etapis pidi iga õpetaja ise mõtlema kolm sõna või lauset oma huvitava sündmuse kohta. Seejärel töötati paarides ja arvati vastastikku sündmusi ära. Lõpuks lasime paari põnevamat sündmust mõistatada ka kogu rühmal.

Ja viimase, aga mitte väheolulise tegevusena kujutas igaüks ette, et ta peab blogi ja kirjutas  oma sündmusest blogipostituse.

Koolituse tagasisides mainiti ülesannet huvitava ja kasulikuna ning õpetajail tekkis soov seda ka oma õpilastega proovida.

Öine orienteerumine

©  Fotolia

KUIDAS TEHA VÄIKSEID MÄNGULAADSEID KIRJUTAMISHARJUTUSI

• Lühikesed mängulaadsed kirjutamisharjutused sobivad eriti hästi madalama keeleoskustasemega õppijatele – nad saavad kirjutada üksikuid sõnu ja lauseid.
• Vahelduseks võib selliseid harjutusi kasutada ka kõrgemate keeleoskustasemega õppijate puhul – kirjutatav tekst võiks sel juhul olla veidi loovam ja keerukam.
• Harjutust võib (eriti nõrgemate õpilaste puhul) alguses ette näidata ja alles seejärel lasta õppijail täita.
• Õppijaile mõjub motiveerivalt, kui nad saavad kirjutada isiklikult olulistest asjadest.
• Tekste võiks lasta ka illustreerida, see muudab need huvitavamaks ja ülesande täitmise lõbusamaks.
• Võimalik on arendada kirjutamisharjutus edasi rääkimisharjutuseks.
• Harjutused muudab aktiivsemaks paaristöö – paare võiks ka mitu korda vahetada, nii saab sama harjutust korrata ilma, et see igavaks muutub.
• Õpetaja võiks ka ise harjutustes aktiivselt osaleda, see lähendab teda õppijatega ja annab ka rohkem tagasisidet harjutuse õnnestumise kohta.

Nagunii läheb kõik  halvasti

VIGADESSE SUHTUMISEST JA VIGADE PARANDAMISEST

Õppeaasta keskel lisandus mu eesti õpperühma uus õpilane – mitte-eestlane, kes tuli üle paralleelklassist. Ta oli varem mõned aastad õppinud eestikeelses koolis ja valdas seega eesti keelt korralikult. Oma üllatuseks hakkasin talt aga korduvalt kuulma lauset: „Ma olen juba harjunud, et nagunii läheb kõik halvasti“.

Ma ei saanud alguses aru, miks ta nii arvab, sest olgugi et ta tegi  mõnevõrra rohkem vigu kui eestlased ja vead olid ka veidi teistsugused, oli ta üldiselt täiesti võimeline esimese keele grupis toime tulema – ja see juba on midagi!

Siis sain aru, et arvamuse enda mittetoimetulemisse on temasse sisendanud meie koolisüsteem. Kui ikka igas su töös märgitakse ära suur hulk vigu ja avaldatakse imestust, miks sa sellistes elementaarsetes asjades eksid, siis suudab ainult tõeliselt tugev isiksus enesekindlaks jääda. Sellele õppijale oli iseloomulik veel soovimatus vabatahtlikult oma arvamust avaldada või küsimusi esitada - ta ütles ikka, et on kõigega nõus ja küsimusi tal pole. Eks seegi ole teatud kaitsereaktsioon - mida vähem sa ennast avad, seda väiksem on oht negatiivset tagasisidet saada.

Arvan, et kool ei tohiks mingil juhul õppijates selliseid hoiakuid kujundada. Kool peaks olema just see koht, kus inimesed saavad turvalises keskkonnas uusi asju harjutada, seejuures riskides ja loomulikult ka vigu tehes. Kui õppijal kohe kõik ei õnnestu, ei tohi teda karistada halva hinde või veelgi hullem - koolist väljaviskamisega. 

Tegelikult ei ole võimalik mitte midagi selgeks saada, kui sul ei lubata eksida. Õpetaja peab olema piisavalt tark, et mõista, millal on missugused vead loomulikud ja kuidas õppijaid nendest lahtisaamiseks aidata. 

Järgnevalt jagan huvitavat materjali vigade parandamise põhimõtete kohta. Teksti koostasin ingliskeelse veebimaterjali järgi, mis pärineb siit http://busyteacher.org/15517-correct-student-error-writing-speech-how-when.html. Kasutasin seda koolitusel "Kirjutamisoskuse õpetamine", mille sihtrühmaks olid gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õpetajad.

Vigade parandamise põhimõtteid

Tööde parandamiseks kasutan ma rohelist või sinist pliiatsit!

©  Fotolia

1. Arvesta  situatsiooni

Kas situatsioon on formaalne või mitteformaalne? Kas õppija räägib ilma ettevalmistuseta või kirjutab esimest mustandit või tal on olnud aega ette valmistuda? Kes on situatsiooni osalised – teised õppijad või suurem võõras kuulajaskond vm?

2. Keskendu keelele kui suhtlusvahendile

Mis on keele eesmärk: kas demonstreerida kui korrektselt ja elegantselt me suudame seda produtseerida või edastada sõnumeid? Kui inimene pole näiteks luuletaja, kelle eesmärk on keele ilu demonstreerimine, on tema eesmärk üldjuhul mingi spetsiifilise sõnumi edasiandmine. Kui õppija seda suudab, on ta oma ülesandega vähemalt rahuldavalt toime tulnud.

3. Keskendu parandamise eesmärgile

Miks me vigu parandame? Kas selleks, et demonstreerida oma oskust õppijale vigu näidata, et ta saaks neist õppida? Või selleks, et demonstreerida oma toimetajaoskusi? Selleks, et näidata, et me teame rohkem kui õppijad? Enamasti on parandamise eesmärk muidugi aidata õppijal oma teksti paremaks teha. Et seda eesmärki saavutada, peab parandamine olema piiratud mahus ja fokuseeritud kindlatele punktidele: näiteks aegadele või kohakäänetele. Kui iga viga ära märkida, siis on tegemist ülekuhjatusega ja õppija ei tea, millest alustada ja kuhu liikuda.

4. Keskendu  suurematele  või  olulisematele vigadele

Milliseid vigu peaks parandama? Korraga tasuks keskenduda vaid ühele-kahele teemale, mis on olulised üldise arusaadavuse mõttes – näiteks sihitise vead (aga üldjuhul vaid siis, kui need tekitavad tõesti arusaamatusi või mõjuvad otseselt häirivalt), aga mitte iga üksik

vale sihitise kasutus (eriti kui ka emakeele kõnelejad võivad samamoodi väljenduda). Üksik (juhuslik) viga ei tekita tavaliselt arusaamisprobleeme ega mõju ka terviku seisukohalt eriti häirivalt. 

5. Keskendu tüüpvigadele

Lisaks vigade olulisusele tuleb arvestada ka vigade sagedust. Kui tegemist on ühe õppija tüüpveaga, siis tuleb sellest talle teada anda. Kui tegemist on aga kogu õpperühma tüüpeksimusega, siis tasub kavandada selle grammatikateema kordamine.

6. Keskendu parandamise kasule õppija jaoks

Kas kõik vead on üldse väärt parandamist? Kindlasti tuleb arvestada õppijate taset ja vastuvõtuvõimet. Näiteks sihitise käändeid ei ole algtaseme õppijad väga sageli võimelised mõistma ning pidev parandamine ei muuda nende keelekasutust korrektsemaks, küll võib aga tekitada tunde, et eesti keelt polegi kunagi võimalik ära õppida. Sihitise käänded muutuvad arusaadavamaks kõrgematel tasemetel, kuid tuleb leppida, et mitteemakeelsed kõnelejad jäävadki kasutama teatud oma keelevarianti ja kui eesmärgiks pole just spioonide väljaõpe, siis ei tasu selle omapära peale liigselt ärrituda.

7. Õpeta õppijaid end ise parandama

Kui õpetaja lihtsalt parandab vead ära, siis sellest ei õpi õppija midagi. Üldjuhul ei piisa ka sellest, kui õpetaja lihtsalt märgib vead ära. Õppija peab teadma, kust saab abi, et ise oma teksti korrigeerida. Samuti peab õpetama õppijaile harjumust oma teksti ise toimetada ja vajaduse korral abi otsida.

8. Arvesta õppija tundeid   

Vähetähtsad ei ole ka õppija tunded. Kui õppija saab tagasi punasekirju töö, siis ei mõju see kellelegi innustavalt ja nõrgemad isiksused loobuvad selle peale õppimisest üldse, mis ei ole muidugi ühegi õpetaja eesmärk. Et õppijat aidata, tuleb parandused ja kommentaarid hoolikalt läbi kaaluda. Kas seda teemat on juba õpetatud? Kas see teema on sellel tasemel üldse jõukohane? Mis kasu toob selle vea märkimine õppijale?

Õpilased üksteisele tagasisidet andmas. Pilt vihikust "Praktiline eesti keel"

Arvan, et olen ise paljusid neist põhimõtetest ka varem järginud. Koolis töötamine on mind vigade teemale aga eriti palju mõtlema pannud. Näen järjest enam, kui palju õpitakse lihtsalt eeskujudest ja keelekasutusvõimaluse saamisest. Samuti seda, kui oluline on vigadest vabanemise puhul õpimotivatsioon. Kui õppijale meeldib õpitav keel ja ta soovib seda rääkida nagu emakeelekõnelejad, siis kaovad vead kergemini. Kui õppija saab oma töödele positiivset tagasisidet, siis tekib tal soov edaspidigi pingutada ja areneda, 

Olen kindel, et liigne vigade parandamine ei too seda tulu, mida loodetakse, vaid annab sageli pigem negatiivse efekti.

Millised on teie üldised põhimõtted vigade parandamisel? Milliseid viise kasutate vigade parandamiseks? Kuidas aitate õppijail positiivset mina-pilti kujundada ja õpimotivatsiooni säilitada ning suurendada?

Otsitakse  ideaalseid  õpilasi

MOTIVATSIOONIKIRJA JA SOOVITUSIRJA KIRJUTAMISEST

Jätkan eelmises postituses alustatud teemat argikeelest ja ametlikust keelest ehk kuidas liikuda B1-keeleoskustasemelt B2-taseme suunas. Selles postituses räägin esimesest katsest kirjutada poolametlikku kirja rühmas, milles õppijate keeletase oli B1 või madalam.

Motivatsioonikiri

Niisiis katsetasime poolametliku kirja loomist. Et tegemist oli sama motivatsiooniprobleemidega rühmaga, kellest juba eelmises postituses kirjutasin, siis tundus mulle, et neile võiks sobida ülesanne, mille idee sain jällegi Jill Hadfieldi raamatust „Rühmadünaamika võõrkeeletunnis“ (Argo 2010), vt ka postitusest „Mina ja sina“.

Tegin sealse idee põhjal oma õppijaile kuulutuse.

Otsitakse ideaalseid õpilasi !!!

© Fotolia

Toredasse eesti keele õpperühma otsitakse ideaalseid õpilasi. Töö ei ole kerge,kuid on mitmekesine ja põnev ning pakub häid võimalusi enesearenguks.

Edukas kandidaat on seiklushimuline, tundlik, lahke, jutukas, erksa vaimuga, täpne, salliv, südamlik, vaimukas, töökas, lõbus ja sõbralik ja nõus kolmapäeviti lõuna paiku kõigile välja tegema.

Tööaeg: kaks päeva nädalas, kokku kolm tundi, täpsed ajad selguvad  pärast töö algamist.

Tasu:  ei maksta.

Kandideerida soovitajatel  palun  esitada motivatsioonikiri, milles on kirjas isikuandmed, lühike enesetutvustus ja põhjendus, miks just teie õpperühma sobite. Lisaks palun esitada kaks soovituskirja  (üks endiselt õpetajalt ja teine endiselt õpingukaaslaselt). Soovituskirjas peaks olema kirjas nii kandidaadi tugevused kui ka arenguvajadused.

Palusin õppijail kuulutuse läbi lugeda ja küsisin siis, kas nad tahaksid sellisesse õpperühma kandideerida. Noormehed vastasid, et neil sellist soovi pole. Minu küsimuse peale, miks nii, selgitasid nad, et kui neile selle eest makstaks, siis nad võiksid asja kaaluda, aga niisama pole küll mingit huvi. Olen juba selliste vastustega harjunud – nende esimene kriteerium mingi tegevuse üle otsustamiseks on alati tasu saamine või mittesaamine :). Eks see ole tegelikult ka arusaadav, et 17-aastasele on oma raha eluküsimus. 

No hea küll, aga mis siis edasi teha, kui õppijad nii selgesõnaliselt on oma mittekandideerimise välja öelnud? Mul ei tulnud mingit väga geniaalset mõtet pähe ja ma ütlesin, et ega teil tegelikult mingit valikuvõimalust ei ole, te lihtsalt peate kandideerima. Selle peale ütlesid poisid, et Eesti on ikkagi demokraatlik riik ja siin ei saa inimesi sundida midagi tegema :). Mina vastasin, et eesti keele tunnis ei ole küll mingit demokraatiat, ärge lootkegi :). Tundsin neid õpilasi selleks ajaks juba piisavalt hästi, et julgesin sellist nalja teha ja teadsin, et nad seda mõistavad. 

Siis küsisin aga tõsiselt, et kas nad siis ei taha kandideerida. Selle peale vastasid noormehed, et muidugi nad tahavad ja kirjutasid oma motivatsioonikirjad kohe valmis. Küsimuse peale, kelle nimele tuleks kiri kirjutada, ütlesin et minu nimele. Kui mõned õpilased soovisid alguses kirjutada kirja autoriks panna väljamõeldud naljaka nime, siis ütlesin, et nad peavad kirjutama kirja enda nimel. Samuti ütlesin, et te peate ennast positiivses valguses näitama, et teid ikka õppima võetaks.

Et see oli meil esimene poolametlikus stiilis kirja kirjutamine selles õpperühmas, tahtsin näha õppijate olemasolevat taset ja ei andnud seetõttu ette mingit näidist ega juhendanud kirjutamist mingil viisil. Vastasin vaid paarile küsimusele, mis kirjutamise ajal tekkisid mõne sõna või väljendi mitteteadmise tõttu.

Järgnevalt on esitatud ühe õpilase motivatsioonikiri.

Lugupeetud Mare!                                   5. november 2014

Mina, Xxx Xxx, tahan osaleda eesti keele õppimise projektis. Ma olen tark ja ilus, mul on eesti keele oskus, aga ma tahan veel grammatikat õppida. Minu tase on B1, aga ma tahan saada C1 tase. Aga ma ei tea, millal need tunnid toimuvad, palun kirjutage mulle millal ja kus sest ma elan Xxx ja see on väga kaugelt. Mul on palju eestlasi sõpru ja ma tahan perfektselt nendega rääkida. Mulle meeldib koos sõbradega Alliase mängida, arvutimänge mängida ja koos jalutada. Ma olen päris täpne ja ettevõtlik. Mulle meeldib õppida. Ma olen jutukas, mulle meeldib võõras keeles rääkida. Ma olen vaimukas ja lõbus, olen ka sõbralik. Ma väga tahan eesti keele õppida ja ma loodan, et te võtate mind oma rühma.

Kõike head teile

Xxx Xxx

tel 5555555

epost eiole@lol.ee

Teise keele õppija tekst. Esitatud autentsel kujul

Nii, mida siis selle kirja kohta öelda? Esiteks – kui mulle tegelikult selline motivatsioonikiri saadetaks, siis ma muidugi võtaksin selle õppija oma rühma! Mulle meeldis tema kirja siirus ja hoogsus ning samuti tema tore meiliaadress :) Vahemärkusena ütlen, et kõik selle rühma õpilased armastavad väga nalja ja oskavad seda ka ise hästi teha. Näiteks teine sama rühma õpilane küsis kirja kirjutamise ajal, mis kuupäev täna on. Kui ma vastasin, et 5. november,  siis ta mõtles omaette veidi ja ütles, et ei, täna on 97. august. Sain aru, kuidas ta suve igatses ja ütlesin talle ka, et mõistan sind, mulle ka meeldiks väga, kui praegu tõesti oleks 97. august :).

Kui eespool esitatud kirja põhjal aga mõelda, mida teha et olemasolevalt B1-tasemelt (nagu autor ise täiesti õigesti enda taset hindab) jõuda B2-tasemele, mida siis teha? 
Esiteks nägin et on vaja õpetada kirja ülesehitust – teksti jagunemist lõikudeks ja lõikude järjekorda. 
Teiseks - võiks kasutada mõnes kohas veidi ametlikumat sõnavara (näiteks minu tase on B1, aga ma tahan saada C1-taset asemel praegu on minu keeleoskus C1-tasemel, aga ma sooviksin jõuda C1-tasemele. mulle meeldib koos sõpradega ... – minu lemmiktegevused on koos sõpradega ... 
Ja kolmandaks – oleks hea kasutada  veidi mitmekesisemat lausestust.

Meie tundides ma ei lasnudki õpilastel seekord motivatsioonikirju ümber töötada. Tegin seda teadlikult - otsustasin kasutada saadud mõtteid edaspidi. Samuti nägin, et sellele rühmale oleks kasulik esitada poolametlike kirjade näidiseid koos vastavate ülesannetega, mida on päris suur valik näiteks mu enda õpikus „Eesti keele õpik B1, B2“  
(http://www.kynnimees.ee/et/eesti-keel-teise-keelena/eesti-keele-opik-b1b2-toode).

Soovituskiri

Edasi jätkasime aga üksteisele soovituskirjade kirjutamisega. See tähendab siis, et mina kirjutasin igale õppijale soovituskirja ja iga õppija kirjutas ühele rühmakaaslasele soovituskirja.

Õppijatele andsin seekord ette ka kirja struktureerivad fraasid. Akadeemilisema kirjaoskuse arendamiseks on see minu meelest üheks tõhusaks viisiks. Need on nii sisuliseks toeks kui ka muudavad keelekasutuse kerge vaevaga tunduvalt formaalsemaks.

Soovitan keda? kuhu?

Arvan, et ta on sobiv kandidaat, sest ...

Samuti ta ...

Tema eriliseks tugevuseks on see ...

Arenguvajadusena näen seda, et ...

Kokkuvõttes arvan ...

Ka soovituskirjade kirjutamisele eelnes väike diskussioon. Kui ütlesin, et nüüd peab igaüks üht kaaslast sellesse õppegruppi soovitama, teatas üks noormees, et siis ta peab ju valetama. Ta pidi kirjutama soovituskirja teise noormehe kohta, kes oli tegelikult ta sõber, aga ta ei saanud ju teda niisama heast peast kiitma hakata :). Ma ütlesin, et sa ei pea valetama, sellel õpilasel on ju  küll positiivseid omadusi, näiteks on tal väga huvitavad mõtted ja ta on vaimukas. Noormees vastas selle peale küll, et ta sõbral ei ole mitte huvitavad, vaid hullud mõtted, aga kirjutas seejärel täiesti korraliku positiivse soovituskirja valmis. Huvitav oli soovituskirjade juures veel see, et peaaegu kõik arvasid, et arenguvajadusena on vaja kirja panna soovitus õppida rohkem grammatikat :). Eks see näita üldlevinud stamparvamusi keeleõppest. Suunasin kirjutajaid siiski asja laiemalt vaatama – ja nii suudeti leida muidki arenguvõimalusi.

Järgnevalt on esitatud kaaslase soovituskiri esimese motivatsioonikirja kirjutanule.

Soovitan Xxx Xxxx sellese projecti, sest X on väga tark ja südamlik ja töökas.

Arvan, et Xxx on sobiv kandidaat, sest talle väga meeldib õpitada võrkeel. Samuti ta tahab õppida eesti keel, sest teil on väga palju eesti sõbrad koolis ja Haapsalus. Talle ei meeldib, kui eestlased rääkivad eesti keeles ja ta ei saa aru.

Tema eriliseks tugevuseks on see, et ta on väga südamlik ja lõbus. Samuti ta võib väga kiiresti õppitud ja talle väga meeldib eesti kultuur.

 Arenguvajadusena näen seda, et mõnikord on ta laisk ja tahab magada, sest tal on palju pärast kooli kursused.

Kokkuvõttes arvan, et ta on väga hea kandidaat sellese projecti ja ta tahab õppida eesti keel.

Xxx Xxx

Teise keele õppija tekst. Esitatud autentsel kujul

Olen selle kirjaga rahul, sest autori keeletaset arvestades on see tubli tulemus! Kasutades etteantud fraase kirjutas ta asjaliku teksti, mis täidab oma funktsiooni. Kirjas on küll vigu, peeaegu ükski neist ei sega aga tekstist arusaamist.

Ja minu kirjutatud soovituskiri samale kandidaadile. Eks see pisut skisofreeniline olukord küll ole, et ma ise olen nii see, kellele motivatsioonikirjad adresseeriti, kui ka see, kes õpilasi soovitab, aga mis teha :).

Soovituskiri

Soovitan Xxx Xxx eesti keele õpperühma.

Xxx on sobiv kandidaat, sest ta on väga aktiivne ja energiline ning talle meeldib tegutseda ja uusi asju proovida. Kui tal on hea tuju, siis on ta väga sarmikas, sõbralik ja koostöövalmis inimene, kellega on mõnus suhelda. 

Tema eriliseks tugevuseks on väga lahtine pea ja kiirus. Kui ülesanded on huvitavad, võib ta lühikese ajaga palju omandada. 

Xxx-l on palju mõtteid, mida ta ka julgelt välja ütleb. Ta armastab tähelepanu, talle meeldib palju rääkida ja esineda. 

Arenguvajadusena näen seda, et Xxx tüdineb ja väsib üsna ruttu. Siis ei taha ta õppida ja võib hakata ka veidi teisi segama. Samuti on ta mõnikord oma ütlustes natuke järsuvõitu.

Kokkuvõttes arvan, et kui tunnid on põnevad ja mängulised, siis on Xxx sellesse õpperühma ideaalne kandidaat, kellega on tore koos töötada nii õpetajal kui ka kaasõppijail.

Mare Kitsnik                                                    5. november 2014

endine õpetaja

Õpetaja tekst

Minu kiri oli ühelt poolt eeskujuks soovituskirja kirjutamisel. Teiselt poolt oli nende kirjade eesmärgiks öelda oma õpilastele, kui palju tugevaid külgi ma neis näen ja kui toredateks noorteks ma neid pean.  

Kui oma kirjad õpilastele kätte andsin, siis küsisin, kas nad tahavad neid tunnis või kodus lugeda. Nad tahtsid kohe tunnis lugeda ja lugesid siis tõesti suure süvenemisega ja täielikus vaikuses – ning ma tundsin, et mu mõtted jõudsid nendeni.

Olen kindel, et tegelikult on kõik õpilased ideaalsed - kui vaid neile sobiv õppimisviis leida ja nende usaldus ära teenida!

KUIDAS  ARENDADA  AKADEEMILIST  KEELEKASUTUST

• Keele kaks olulist registrit on argikeel ja ametlik keel (ehk akadeemiline keel).
• Kumbki register pole parem ega halvem kui teine. Kõik sõltub suhtlusolukorrast.
• Et saavutada edukalt oma suhtluseesmärk, peab inimene mõlemast keeleregistrist aru saama ja neid ka ise kasutada oskama.
• Akadeemilise keelekasutuse omandamiseks kulub aega ja jõudu nii esimeses kui teises keeles.
• Teise keele õppes on B1-tasemelt (argikeel) B2-tasemele (argikeel ja akadeemiline keel) liikumine üks olulisemaid etappe.
• Akadeemilise keele omandamiseks on vaja 1) eristada argikeelt ja ametlikku keelt, 2) õppida akadeemilisse keelekasutusse kuuluvaid sõnu, 3) õppida akadeemilise keele struktuure.
• Sõnavara omandamiseks tuleks lugeda-kuulata sobivaid tekste, mis seejuures vastaksid õppijate tasemele (veidi olemasolevas tasemest eespool) ja oleksid sisult huvitavad.
• Tekstide juurde peaksid kuuluma tekstimõistmis-, sõnavara- ja rääkimis- ning kirjutamisülesanded.
• Rääkimis- ja kirjutamisülesannete jaoks on alguses kasulik kuulata-lugeda ja analüüsida näidiseid.
• Samuti on kasulik mõnikord anda ette teksti struktureerivad fraasid, need toetavad teksti loojat nii sisuliselt kui ka muudavad teksti kerge vaevaga tunduvalt ametlikumaks.
• B1-tasemelt B2-tasemele liikumine on aeganõudev protsess, seda ei saa teha järsu hüppega. Õppijate arengusse tuleks suhtuda rahulikult ja toetavalt.
• Õppijate suuliste ja kirjalike tekstide põhjal peaks õpetaja kavandama järgnevaid õpitegevusi vastavalt õppijate vajadustele.
• Õppijaile peaks pidevalt andma toetavat ja motiveerivat tagasisidet.
• Iga ülesande puhul peaks mõtlema ka sellele, mis lisaväärtust need õppijaile annavad peale keeleoskuse arendamise (kas nad saavad midagi kasulikku teada, kas see puudutab neid emotsionaalselt, kas see arendab neid inimesena jmt).