Otsitakse  ideaalseid  õpilasi

MOTIVATSIOONIKIRJA JA SOOVITUSIRJA KIRJUTAMISEST

Jätkan eelmises postituses alustatud teemat argikeelest ja ametlikust keelest ehk kuidas liikuda B1-keeleoskustasemelt B2-taseme suunas. Selles postituses räägin esimesest katsest kirjutada poolametlikku kirja rühmas, milles õppijate keeletase oli B1 või madalam.

Motivatsioonikiri

Niisiis katsetasime poolametliku kirja loomist. Et tegemist oli sama motivatsiooniprobleemidega rühmaga, kellest juba eelmises postituses kirjutasin, siis tundus mulle, et neile võiks sobida ülesanne, mille idee sain jällegi Jill Hadfieldi raamatust „Rühmadünaamika võõrkeeletunnis“ (Argo 2010), vt ka postitusest „Mina ja sina“.

Tegin sealse idee põhjal oma õppijaile kuulutuse.

Otsitakse ideaalseid õpilasi !!!

© Fotolia

Toredasse eesti keele õpperühma otsitakse ideaalseid õpilasi. Töö ei ole kerge,kuid on mitmekesine ja põnev ning pakub häid võimalusi enesearenguks.

Edukas kandidaat on seiklushimuline, tundlik, lahke, jutukas, erksa vaimuga, täpne, salliv, südamlik, vaimukas, töökas, lõbus ja sõbralik ja nõus kolmapäeviti lõuna paiku kõigile välja tegema.

Tööaeg: kaks päeva nädalas, kokku kolm tundi, täpsed ajad selguvad  pärast töö algamist.

Tasu:  ei maksta.

Kandideerida soovitajatel  palun  esitada motivatsioonikiri, milles on kirjas isikuandmed, lühike enesetutvustus ja põhjendus, miks just teie õpperühma sobite. Lisaks palun esitada kaks soovituskirja  (üks endiselt õpetajalt ja teine endiselt õpingukaaslaselt). Soovituskirjas peaks olema kirjas nii kandidaadi tugevused kui ka arenguvajadused.

Palusin õppijail kuulutuse läbi lugeda ja küsisin siis, kas nad tahaksid sellisesse õpperühma kandideerida. Noormehed vastasid, et neil sellist soovi pole. Minu küsimuse peale, miks nii, selgitasid nad, et kui neile selle eest makstaks, siis nad võiksid asja kaaluda, aga niisama pole küll mingit huvi. Olen juba selliste vastustega harjunud – nende esimene kriteerium mingi tegevuse üle otsustamiseks on alati tasu saamine või mittesaamine :). Eks see ole tegelikult ka arusaadav, et 17-aastasele on oma raha eluküsimus. 

No hea küll, aga mis siis edasi teha, kui õppijad nii selgesõnaliselt on oma mittekandideerimise välja öelnud? Mul ei tulnud mingit väga geniaalset mõtet pähe ja ma ütlesin, et ega teil tegelikult mingit valikuvõimalust ei ole, te lihtsalt peate kandideerima. Selle peale ütlesid poisid, et Eesti on ikkagi demokraatlik riik ja siin ei saa inimesi sundida midagi tegema :). Mina vastasin, et eesti keele tunnis ei ole küll mingit demokraatiat, ärge lootkegi :). Tundsin neid õpilasi selleks ajaks juba piisavalt hästi, et julgesin sellist nalja teha ja teadsin, et nad seda mõistavad. 

Siis küsisin aga tõsiselt, et kas nad siis ei taha kandideerida. Selle peale vastasid noormehed, et muidugi nad tahavad ja kirjutasid oma motivatsioonikirjad kohe valmis. Küsimuse peale, kelle nimele tuleks kiri kirjutada, ütlesin et minu nimele. Kui mõned õpilased soovisid alguses kirjutada kirja autoriks panna väljamõeldud naljaka nime, siis ütlesin, et nad peavad kirjutama kirja enda nimel. Samuti ütlesin, et te peate ennast positiivses valguses näitama, et teid ikka õppima võetaks.

Et see oli meil esimene poolametlikus stiilis kirja kirjutamine selles õpperühmas, tahtsin näha õppijate olemasolevat taset ja ei andnud seetõttu ette mingit näidist ega juhendanud kirjutamist mingil viisil. Vastasin vaid paarile küsimusele, mis kirjutamise ajal tekkisid mõne sõna või väljendi mitteteadmise tõttu.

Järgnevalt on esitatud ühe õpilase motivatsioonikiri.

Lugupeetud Mare!                                   5. november 2014

Mina, Xxx Xxx, tahan osaleda eesti keele õppimise projektis. Ma olen tark ja ilus, mul on eesti keele oskus, aga ma tahan veel grammatikat õppida. Minu tase on B1, aga ma tahan saada C1 tase. Aga ma ei tea, millal need tunnid toimuvad, palun kirjutage mulle millal ja kus sest ma elan Xxx ja see on väga kaugelt. Mul on palju eestlasi sõpru ja ma tahan perfektselt nendega rääkida. Mulle meeldib koos sõbradega Alliase mängida, arvutimänge mängida ja koos jalutada. Ma olen päris täpne ja ettevõtlik. Mulle meeldib õppida. Ma olen jutukas, mulle meeldib võõras keeles rääkida. Ma olen vaimukas ja lõbus, olen ka sõbralik. Ma väga tahan eesti keele õppida ja ma loodan, et te võtate mind oma rühma.

Kõike head teile

Xxx Xxx

tel 5555555

epost eiole@lol.ee

Teise keele õppija tekst. Esitatud autentsel kujul

Nii, mida siis selle kirja kohta öelda? Esiteks – kui mulle tegelikult selline motivatsioonikiri saadetaks, siis ma muidugi võtaksin selle õppija oma rühma! Mulle meeldis tema kirja siirus ja hoogsus ning samuti tema tore meiliaadress :) Vahemärkusena ütlen, et kõik selle rühma õpilased armastavad väga nalja ja oskavad seda ka ise hästi teha. Näiteks teine sama rühma õpilane küsis kirja kirjutamise ajal, mis kuupäev täna on. Kui ma vastasin, et 5. november,  siis ta mõtles omaette veidi ja ütles, et ei, täna on 97. august. Sain aru, kuidas ta suve igatses ja ütlesin talle ka, et mõistan sind, mulle ka meeldiks väga, kui praegu tõesti oleks 97. august :).

Kui eespool esitatud kirja põhjal aga mõelda, mida teha et olemasolevalt B1-tasemelt (nagu autor ise täiesti õigesti enda taset hindab) jõuda B2-tasemele, mida siis teha? 
Esiteks nägin et on vaja õpetada kirja ülesehitust – teksti jagunemist lõikudeks ja lõikude järjekorda. 
Teiseks - võiks kasutada mõnes kohas veidi ametlikumat sõnavara (näiteks minu tase on B1, aga ma tahan saada C1-taset asemel praegu on minu keeleoskus C1-tasemel, aga ma sooviksin jõuda C1-tasemele. mulle meeldib koos sõpradega ... – minu lemmiktegevused on koos sõpradega ... 
Ja kolmandaks – oleks hea kasutada  veidi mitmekesisemat lausestust.

Meie tundides ma ei lasnudki õpilastel seekord motivatsioonikirju ümber töötada. Tegin seda teadlikult - otsustasin kasutada saadud mõtteid edaspidi. Samuti nägin, et sellele rühmale oleks kasulik esitada poolametlike kirjade näidiseid koos vastavate ülesannetega, mida on päris suur valik näiteks mu enda õpikus „Eesti keele õpik B1, B2“  
(http://www.kynnimees.ee/et/eesti-keel-teise-keelena/eesti-keele-opik-b1b2-toode).

Soovituskiri

Edasi jätkasime aga üksteisele soovituskirjade kirjutamisega. See tähendab siis, et mina kirjutasin igale õppijale soovituskirja ja iga õppija kirjutas ühele rühmakaaslasele soovituskirja.

Õppijatele andsin seekord ette ka kirja struktureerivad fraasid. Akadeemilisema kirjaoskuse arendamiseks on see minu meelest üheks tõhusaks viisiks. Need on nii sisuliseks toeks kui ka muudavad keelekasutuse kerge vaevaga tunduvalt formaalsemaks.

Soovitan keda? kuhu?

Arvan, et ta on sobiv kandidaat, sest ...

Samuti ta ...

Tema eriliseks tugevuseks on see ...

Arenguvajadusena näen seda, et ...

Kokkuvõttes arvan ...

Ka soovituskirjade kirjutamisele eelnes väike diskussioon. Kui ütlesin, et nüüd peab igaüks üht kaaslast sellesse õppegruppi soovitama, teatas üks noormees, et siis ta peab ju valetama. Ta pidi kirjutama soovituskirja teise noormehe kohta, kes oli tegelikult ta sõber, aga ta ei saanud ju teda niisama heast peast kiitma hakata :). Ma ütlesin, et sa ei pea valetama, sellel õpilasel on ju  küll positiivseid omadusi, näiteks on tal väga huvitavad mõtted ja ta on vaimukas. Noormees vastas selle peale küll, et ta sõbral ei ole mitte huvitavad, vaid hullud mõtted, aga kirjutas seejärel täiesti korraliku positiivse soovituskirja valmis. Huvitav oli soovituskirjade juures veel see, et peaaegu kõik arvasid, et arenguvajadusena on vaja kirja panna soovitus õppida rohkem grammatikat :). Eks see näita üldlevinud stamparvamusi keeleõppest. Suunasin kirjutajaid siiski asja laiemalt vaatama – ja nii suudeti leida muidki arenguvõimalusi.

Järgnevalt on esitatud kaaslase soovituskiri esimese motivatsioonikirja kirjutanule.

Soovitan Xxx Xxxx sellese projecti, sest X on väga tark ja südamlik ja töökas.

Arvan, et Xxx on sobiv kandidaat, sest talle väga meeldib õpitada võrkeel. Samuti ta tahab õppida eesti keel, sest teil on väga palju eesti sõbrad koolis ja Haapsalus. Talle ei meeldib, kui eestlased rääkivad eesti keeles ja ta ei saa aru.

Tema eriliseks tugevuseks on see, et ta on väga südamlik ja lõbus. Samuti ta võib väga kiiresti õppitud ja talle väga meeldib eesti kultuur.

 Arenguvajadusena näen seda, et mõnikord on ta laisk ja tahab magada, sest tal on palju pärast kooli kursused.

Kokkuvõttes arvan, et ta on väga hea kandidaat sellese projecti ja ta tahab õppida eesti keel.

Xxx Xxx

Teise keele õppija tekst. Esitatud autentsel kujul

Olen selle kirjaga rahul, sest autori keeletaset arvestades on see tubli tulemus! Kasutades etteantud fraase kirjutas ta asjaliku teksti, mis täidab oma funktsiooni. Kirjas on küll vigu, peeaegu ükski neist ei sega aga tekstist arusaamist.

Ja minu kirjutatud soovituskiri samale kandidaadile. Eks see pisut skisofreeniline olukord küll ole, et ma ise olen nii see, kellele motivatsioonikirjad adresseeriti, kui ka see, kes õpilasi soovitab, aga mis teha :).

Soovituskiri

Soovitan Xxx Xxx eesti keele õpperühma.

Xxx on sobiv kandidaat, sest ta on väga aktiivne ja energiline ning talle meeldib tegutseda ja uusi asju proovida. Kui tal on hea tuju, siis on ta väga sarmikas, sõbralik ja koostöövalmis inimene, kellega on mõnus suhelda. 

Tema eriliseks tugevuseks on väga lahtine pea ja kiirus. Kui ülesanded on huvitavad, võib ta lühikese ajaga palju omandada. 

Xxx-l on palju mõtteid, mida ta ka julgelt välja ütleb. Ta armastab tähelepanu, talle meeldib palju rääkida ja esineda. 

Arenguvajadusena näen seda, et Xxx tüdineb ja väsib üsna ruttu. Siis ei taha ta õppida ja võib hakata ka veidi teisi segama. Samuti on ta mõnikord oma ütlustes natuke järsuvõitu.

Kokkuvõttes arvan, et kui tunnid on põnevad ja mängulised, siis on Xxx sellesse õpperühma ideaalne kandidaat, kellega on tore koos töötada nii õpetajal kui ka kaasõppijail.

Mare Kitsnik                                                    5. november 2014

endine õpetaja

Õpetaja tekst

Minu kiri oli ühelt poolt eeskujuks soovituskirja kirjutamisel. Teiselt poolt oli nende kirjade eesmärgiks öelda oma õpilastele, kui palju tugevaid külgi ma neis näen ja kui toredateks noorteks ma neid pean.  

Kui oma kirjad õpilastele kätte andsin, siis küsisin, kas nad tahavad neid tunnis või kodus lugeda. Nad tahtsid kohe tunnis lugeda ja lugesid siis tõesti suure süvenemisega ja täielikus vaikuses – ning ma tundsin, et mu mõtted jõudsid nendeni.

Olen kindel, et tegelikult on kõik õpilased ideaalsed - kui vaid neile sobiv õppimisviis leida ja nende usaldus ära teenida!

KUIDAS  ARENDADA  AKADEEMILIST  KEELEKASUTUST

• Keele kaks olulist registrit on argikeel ja ametlik keel (ehk akadeemiline keel).
• Kumbki register pole parem ega halvem kui teine. Kõik sõltub suhtlusolukorrast.
• Et saavutada edukalt oma suhtluseesmärk, peab inimene mõlemast keeleregistrist aru saama ja neid ka ise kasutada oskama.
• Akadeemilise keelekasutuse omandamiseks kulub aega ja jõudu nii esimeses kui teises keeles.
• Teise keele õppes on B1-tasemelt (argikeel) B2-tasemele (argikeel ja akadeemiline keel) liikumine üks olulisemaid etappe.
• Akadeemilise keele omandamiseks on vaja 1) eristada argikeelt ja ametlikku keelt, 2) õppida akadeemilisse keelekasutusse kuuluvaid sõnu, 3) õppida akadeemilise keele struktuure.
• Sõnavara omandamiseks tuleks lugeda-kuulata sobivaid tekste, mis seejuures vastaksid õppijate tasemele (veidi olemasolevas tasemest eespool) ja oleksid sisult huvitavad.
• Tekstide juurde peaksid kuuluma tekstimõistmis-, sõnavara- ja rääkimis- ning kirjutamisülesanded.
• Rääkimis- ja kirjutamisülesannete jaoks on alguses kasulik kuulata-lugeda ja analüüsida näidiseid.
• Samuti on kasulik mõnikord anda ette teksti struktureerivad fraasid, need toetavad teksti loojat nii sisuliselt kui ka muudavad teksti kerge vaevaga tunduvalt ametlikumaks.
• B1-tasemelt B2-tasemele liikumine on aeganõudev protsess, seda ei saa teha järsu hüppega. Õppijate arengusse tuleks suhtuda rahulikult ja toetavalt.
• Õppijate suuliste ja kirjalike tekstide põhjal peaks õpetaja kavandama järgnevaid õpitegevusi vastavalt õppijate vajadustele.
• Õppijaile peaks pidevalt andma toetavat ja motiveerivat tagasisidet.
• Iga ülesande puhul peaks mõtlema ka sellele, mis lisaväärtust need õppijaile annavad peale keeleoskuse arendamise (kas nad saavad midagi kasulikku teada, kas see puudutab neid emotsionaalselt, kas see arendab neid inimesena jmt).

Mul tuli veits gripp peale

ARGIKEELEST JA AMETLIKUST KEELEST

Kuidas te reageeriksite, kui saaksite oma vene rühma õpilaselt meili, milles ta selgitab  ülesande täitmata jätmist ning mis algab järgnevalt?

Kolmap. tuli veits gripp peale, oleks kooli tulnud aga kuna neljapäevaks pidin ajalood parandama siis mõtlesin, et jään koju ...

Minul läks seda kirja lugedes igatahes tuju heaks :). Väljend gripp tuli peale ei ole eesti keeles just eriti tavapärane, aga mõjub vahvalt ning sõna veits teeb väljenduse veel armsamaks. Samas võib karta, kui samasugune kiri saata mõnele rangema ellusuhtumisega inimesele või mõnda ametiasutusse, siis ei pruugita sellesse nii heasoovlikult suhtuda. 

Meili saatjaks oli üks neist õpilastest, kes on varem eesti koolis käinud ning valdab seega eesti kõnekeelt suhteliselt vabalt - tema hääldus, sõnavara ja keelekonstruktsioonid on nii loomulikud, et teda võib eestlaseks pidada. See kõik on loomulikult väga tore! Samas toob see kaasa ka noorte emakeelekõnelejate tüüpprobleemi - argikeele ja ametliku keele kohatise segiajamise. Näiteks on sama õpilase töödest pärit ka järgmised argikeelsed väljendid:  

kommenteerimine ning kritiseerimine on inimõigused ning neid eriti keelata ei saa, kuid neid peab siiski inimlikul tasemel hoidma, mitte inimesi absoluutselt maa alla tampima; 
reklaamis oli ka materjali kohta kirjas, et on vastupidav, kuid seitsmel oli juhe juba poolenisti „läbi näritud“; 
võib ka mainida, et need samused mikrofonita klapid tulid valges värvis, kuid reklaamis oli kirjas, et klapid on musta värvi.

Miks siis valmistab argikeele ja ametliku keele eristamine õppijaile nii tihti peavalu?

Argikeel ja ametlik keel

Varem jagati keelekasutus kaheks: kõnekeel ja kirjakeel. Kõnekeel oli suhteliselt vaba, kirjakeel käis aga enne ilmumist läbi keeletoimetajate ja korrektorite valvsa silma alt. Seetõttu vastasid meedias ja mujal ilmunud tekstid üldiselt õigekirjareeglitele ning ametlikes tekstides ei esinenud sobimatuid argikeelsusi. Seega harjusid inimesed kirjalikke tekste lugedes ka ametlikuma stiiliga. 

Tänapäeval ei ole selline jaotus aga enam eriti täpne. Kirjalik netikeel on sageli väga kõnekeele moodi, mistõttu noorte keeletaju hägustub ja neil on raskem otsustada, missugune väljend on ametlikku teksti sobiv ja milline vähem sobiv või koguni sobimatu. Seega võib tänapäevase keelekasutuse jagada pigem argikeeleks (ehk mitteformaalseks keeleks) ja ametlikuks keeleks (ehk akadeemiliseks keeleks ehk formaalseks keeleks). 

ARGISTIIL. Pilt töövihikust "Praktiline eesti keel 10-1"

Koolis peaks õpetama, et kumbki neist variantidest pole iseenesest hea ega halb – mõlemad  on keele rikkuseks. Kui inimene soovib aga võimalikult edukalt oma suhtluseesmärke saavutada, peab ta nii mõistma kui ka oskama kasutada situatsiooni sobivat keelt.

Mis on õppijaile raske?

Et akadeemilise keele omandamine on paras pähkel emakeele kõnelejatelegi, siis ei ole see loomulikult väga lihtne ka teise keele õppijale. Et jõuda B1-keeleoskustasemelt (argikeel) B2-tasemele (argikeel ja ametlik keel), on vaja teadlikku tegelemist ja aega.





Ametlikku keelt kasutada püüdes on õppijatel tavaliselt kolm komistuskivi: 

1) kohati esinevad tekstis liiga kõnekeelsed väljendid, 
2) sõnavara ja lauseehitus on liiga lihtsad, 
3) akadeemilised sõnad esinevad vales tähenduses.

Kuidas eristada argikeelt ja ametlikku keelt?

Et õpilased mõistaksid, mida need kaks eri keelevarianti endast üldse kujutavad ja miks neid vaja on, oleme praktilise eesti keele vihikutesse loonud seletuse, mida illustreerivad sellele postitusele lisatud pildid. Seletuses on lisaks ka kõrgstiil, mida ma oma õpilastega ei õppinud.

Tekst töövihikust "Praktiline eesti keel 10-1"

Vihikutes on ka mitmeid harjutusi, milles on vaja leida argikeelse väljendi juurde ametlikus stiilis sünonüüm, kirjutada argikeelne tekst ümber ametlikumas stiilis jmt. Järgnevalt ühe ülesande osa näide. Ülesandes tuli tutvuda konkursile esitatud enesetutvustustega ja neid keelekasutuse sobivuse seisukohast hinnata. 

Hei!

Kirjutan siis väheke endast. Olen 16-aastane naissoost kodanik nimega Marilyn.

Elan Saaremaal, see on kindlasti parim koht Eestimaal elamiseks!!!

Õpin Kuressaare gümnaasiumi 10. klassis ja ega koolile pole ka midagi ette heita J.

Mina olen selline keskmine õpilane, veits tugevamad on mul mata ja bio.

Koolis on üldiselt päris lahe, aga vahel hakkavad mõned õpsid pinda käima ja siis tahaks kohe kuhugi kaugele ära. (tekst jätkub)

Kuidas vabaneda ebasobivast argikeelsusest?
Et vales kohas esinevat argikeelsust vähendada, tegelesime tundides õpilaste töödes esinenud näidetega: 
- Mõnikord märkisin need ära ja palusin õppijal endal ametlikumalt ümber sõnastada. 
- Mõnikord palusin kaaslastel üksteise tööst kõnekeelsusi leida ja korrigeerida aidata. 
- Mõnikord analüüsisime mõnd näidet või mõnd teksti koos kogu õpperühmaga.

Üheks visamalt püsivaks sõnaks osutus veits :). On ju see argikeeles tõesti ülimalt kasutatav ja nii tajuvadki paljud teise keele õppijad seda ainuvõimalikuna. Ühe noormehe suulistes ja  kirjalikes tekstides märkisin selle sõna esinemist korduvalt. Noormees oli küll minuga igati nõus, et peaks kasutama veits asemel veidi, kuigi see talle naljakavõitu tundus. Kui ta aga ise rääkima või kirjutama hakkas, ilmus teksti automaatselt ikka ja jälle veits. Lõpuks vahetult enne lõpueksamit keskendus ta sellele probleemile tõsisemalt ja läbiski eksami rääkimisosa vaid paari veitsiga :). 

AMETLIK STIIL. Pilt töövihikust "Praktiline eesti keel 10-1"

Kuidas muuta sõnavara keerukamaks?
Teiseks ja suuremakski probleemiks on see, kuidas jõuda B1-keeleoskustasemelt B2-tasemele. Isegi väga tugev B1, millega saab elus palju asju aetud, on siiski olmetasandi keel. B2-tasemel oodatakse inimeselt, et ta suudaks formaalset ja mitteformaalset registrit eristada ning mõlemas end ka väljendada. 

Järgnevalt toon näite tööst akadeemilise sõnavara arendamisega rühmas, kus õpilaste tase oli  õppeaasta alguses B1 või alla selle. Me kasutasime tundides küll ka õpikuid, kuid üsna sageli valmistasin õpilastele ka lisamaterjale. Nii sain paremini lähtuda vastava grupi vajadustest. 

Näiteks lugesime kord teksti „Tarmo Urbi 10 soovitust, et olla õnnelikum ja tervem“ (http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/uusmaailm/tarmo-urbi-10-soovitust-et-olla-onnelikum-ja-tervem?id=69701145). Valisin selle teksti, sest mulle tundus, et see võiks sobida rühmale, milles õppivad noormehed olid kaotamas õpimotivatsiooni ja üldse koolis käimise motivatsiooni. Need tegelikult hea peaga ja toredad õpilased olid kooli silmis probleemsed - nad talusid halvasti kaheksatunnist koolipingis istumist, väga teoreetilist ja kohati igavat õpet ning suurt testide sooritamise survet. Eesti keele tunnis sain nad üldjuhul tööle, aga osa ajast me ka lihtsalt arutlesime kooli ja elu üle. Et tegime seda eesti keeles, oli see ka keeleõpe, aga olen kindel, et sellel oli suuremgi väärtus. Kirjutan sellest teine kord pikemalt, praegu aga räägin siiski akadeemilise sõnavara õppimisest .

Tegin tekstist eksamitüübile sarnase harjutuse, st eemaldasin osa sõnu (valisin akadeemilised sõnad, mis minu meelest olid neile õppimiseks paraja raskusega) ja õppijad pidid teksti lugema ning sõnad lünkadesse paigutama. Mulle meeldis, et teksti autor oli mees – lootsin et see on poistele sobivam, kui naiste antud nõuanded. Samuti meeldis mulle, et tekst oli keelelises mõttes keskmise raskusastmega ja üsna pikk, kuid jagunes lühikesteks alaosadeks, mis muutis selle lugemise palju mõnusamaks. Järgnevalt väike katkend sellest harjutusest.

2. Inimsuhetes tuleb olla aus

On inimesi, kellega me suhtleme viisakusest või harjumusest, kes tegelikult ammu ei kuulu enam meie vibratsiooni. Hinda seda, mis on sulle ............................ tähtis ja neid inimesi, kes on sulle tähtsad ja tee neid asju, mis sulle rõõmu valmistavad. Ma arvan, et rõõmsameelsus on meie ainus .............................elus, sest rõõmsameelsusest algavad kõik ülejäänud head asjad.

3. Võta rohkem aega iseendale

Mõtle, moluta, mediteeri! Ükski ......................................, miks sul asjad halvasti on, ei ole piisav. Iga loll oskab ennast õigustada. Aga see ei too kaasa ................................., see ei paranda mitte midagi. Parem siis paranda ja kui vaja ............................, muuda.

kohustus, kuulu, muuta, tulemust, tõeliselt, õigustus

Õppijad täitsid lugemisülesande kenasti. Vahetevahel nad küll küsisid mõnd sõna minu käest või otsisid netist, üldiselt said aga lugemisega hästi hakkama. See tõendab nende nutikust, sest tekst oli keelelises mõttes neile parajat väljakutset pakkuv. Üldiselt ongi see muidugi tüüpiline, et intelligentsed inimesed täidavad seda laadi ülesandeid paremini, kui nende keeletase objektiivselt võttes peaks võimaldama.

Pärast lugemist arutasime tekstis toodud nõuandeid ja suunasin õppijaid seejuures kasutama ka tekstis esinenud akadeemilisi sõnu. Olin rõõmus, et noormehed ütlesid korduvalt See on hea idee. See on ka tore arvamus jmt ning rääkisid vägagi avatult ka oma mõtetest. Samas ei olnud nad sugugi kõigi soovitustega pimesi nõus. Näiteks soovitati tekstis, et kui inimene ei tunne ennast kuskil kohas hästi, siis tuleb minna ja leida uus koht. Õppija aga ütles, et ta tahaks küll sõita ära Argentiinasse, kus on soe ja hea, aga see ei ole lihtsalt reaalne,

Järgmise tunni jaoks valmistasin õppijaile sõnalipikud, millele kirjutasin need tekstist väljavõetud sõnad, mille nad olid lünkadesse paigutanud (kohustus, kuuluma, muutma, tulemus, tõeliselt, õigustus jm) ja mida soovisin neile õpetada. Nüüd töötasid õpilased paaris, võtsid laualt ühe juhusliku sõnalipiku ja esitasid kaaslasele selle sõnaga küsimuse, millele kaaslane vastas. Mängisin ka ise kaasa ja minult küsiti sõnaga kohustus näiteks Kas teil on kodus palju kohustusi? ja sõnaga tõeliselt Kas teile tõeliselt meeldib hommikul kooli tulla? Oli näha, mis probleemid on hetkel aktuaalsed :). Need küsimused võimaldasid meil aga hästi arutleda.

Alguses proovisin tegelikult teha nii, et üks küsib ühe sõnaga ja teine vastab teise laualt võetud lipikul oleva sõnaga. Näiteks kui õppija, kes tõmbab sõna kohustus, küsib Kas teil on kodus palju kohustusi?, siis kui vastajal on sõna tõeliselt, võib ta vastata Mul on kohustusi, mida ma tõeliselt täita soovin ja kohustusi, mida ei soovi üldse täita. Selline variant on loovam kuid meil see seekord veel eriti hästi ei õnnestunud – osutus keelelises mõttes liiga keerukaks ja jäi seega edasisi aegu ootama.

Lõpuks kirjutasid õpilased nende sõnadega ise endale lühikesi soovitusi. Seal said nad kasutada uute sõnade hulgast just endale vajalikke ja ka vajalikes konstruktsioonides.

Õppijad väljendasid kokkuvõtteks rahulolu, et said rääkida ja et uued sõnad jäid niimoodi kergemini meelde. Mina olin samuti rahul, sest õppijad tegid ülesandeid aktiivselt, rääkisid avatult ja omandasid akadeemilisi sõnu, mis varem nende sõnavarra ei kuulunud. B1-tasemelt B2-le liikumine on aeganõudev protsess, aga olen kindel, et oleme sinna suunas teel :)