Miks ma ei või inglise keeles blogida?

BLOGIMISEST  VENE  EMAKEELEGA RÜHMADES

Lisaks eesti emakeelega klassile on mul ka kaks vene emakeelega noorte rühma (11. ja 12. klass). Õpilaste keeletase on neis üsna erinev, seega pidin välja mõtlema viise, kuidas kõik õppimisest kasu saaksid. Mulle tundus, et üheks tõhusaks meetodiks võiks ka siin gruppides olla blogimine. Proovisin seda esialgu kaht tüüpi õpilastega.

Esiteks on nendes rühmades mõned õpilased, kes valdavad eesti suhtluskeelt emakeelekõneleja tasemel, sest on varem mitu aastat õppinud eestikeelses koolis. Samas on neil siiski arenemisvajadus nii sõnavara  ja grammatika osas kui ka teksti loomise oskuses üldiselt. Seetõttu pidasin vajalikuks anda neile õppijaile ülesanne pidevalt midagi kirjutada. Lootsin, et enda jaoks oluliste sündmuste ja mõtete kajastamine blogivormis võiks olla üsna motiveeriv.  

Tegelikult ei sujunud kõik siiski kohe mu plaanide järgi. Tekkis probleeme blogide

avalikustamisega: mõni õpilane ta ei soovinud, et kõik ta kirjutisi näeksid. Seda probleemi oli kerge lahendada – muidugi andsin õpilasele võimaluse ise otsustada, kas ta peab päris avalikku blogi või paneb selle parooli alla. Ühe õpilasega tekkis mul aga päris huvitav diskussioon. Nimelt teatas ta, et tema blogi tuleb inglise keeles. Kui avaldasin arvamust, et see ei sobi kuidagi, oli ta suures arusaamatuses, sest tema jaoks on inglise keel loomulik netis suhtlemise keel. Peale selle seletas ta mulle, et soovib teha luuleblogi, kus avaldab enda kirjutatud luuletusi. Seepeale ütlesin, et see on väga vahva idee ja see muudab asja nii palju, et ta võib kirjutada luuletused inglise keeles, aga peab lisama neile sisu või loomisprotsessi kirjeldava eestikeelse teksti. Siis saan talle blogi eest ka eesti keele hindeid panna. Lõpuks otsustas ta siiski eestikeelse ja mitteluuleblogi kasuks ja kirjutas sinna sissekandeid eri teemadel. Alguses suunasin teda teemavalikul veidi, aga hiljem valis ta teemad ise – ja need on igal juhul põnevamad, kui mina oleksin osanud talle välja pakkuda. :)

Tihti peale küsitakse mult miks ma kannan nii palju ehteid ja miks ma oma juukseid nii pikaks kasvatan ning miks mul nii brutaalne muusika stiil on. Paljud arvavad peast, et olen elus asju läbi elanud ja olen pessimist ning ei näe elus head ega värvilist. Tegelikult ei ole asi nii hull. Enne keskkooli elasin ma 5 aastat vanaemaga, kes oli väga usklik. Alati räägiti mulle kuidas juuksed peavad alati lühikesed olema, kuidas rock muusika oli inimkonnale halb (metal muusikast polnud juttugi, öeldi et Saatana muusika) ning ehted on ainult ennastimetlevatele inimestele. Keelamisid oli muidugi rohkem aga ma ei hakka neid kõiki välja kirjutama. Nii, et kogu see “oma stiili” teema on sellepärast, et mulle esiteks meeldib olla teistsugune ning see näitab vabadust …

Räägiks korraks mõrvaritest. Minu arust, kõige ohtlikumad inimesed keda peaks pidama mõrvariks on aednikud. Jah, aednikud. Miks siis just aednikud. Su naaber võib olla on aednik ja sa ei teagi sellest. Pean neid kõige ohtlikumaks kuna nad kasvatavad taimi, mida võivad kasutada oma kasuks. Olete kunagi kuulnud taimest nagu “wolfsbane”? või äkki „munga kapuuts“? „saatana kiiver“? Kõik need nimed on ühe ja sama taime „aconitum“. kohta. Tegemist on siis taimega, mis õitsemise ajal võib lähedal olles inimesele põhjustada infarkti. Kui tahad kellegist lahti saada, siis sellest võib teha ka teed.

Kui räägime narkootikumitest siis teame juba, et suur osa on tehtud taimedest. Kui räägime konkreetsest narkootikumist, nagu angel dust ehk ingli pulber, siis peame teadma, et tegemist on maailma ühe kõige ohtlikuma narkootikumiga, mis on tehtud mitmetest taimedest. Aine mõjub inimesele kui hipnoos. Seda peab ainult hästi vähe sisse hingama, et oleks mõju, suurem doos põhjustaks arvatavasti surma.

Ütleme, et oled oma naabri juures ja ta tuuletab sulle näkku seda ainet. Sel momendil ei allu su keha enam sulle. Su aju reageerib ning nõustub kõigega, mis sulle räägitakse. See tähendab siis, et kui su naaber ütleb, et anna rahakott siia, siis arvatavasti nii sa teedki. Lõuna-Ameerikas on see hästi populaarne kurjategijate seas.

Väljavõtted õppija blogist. Esitatud autentsel kujul

Nende kirjutiste tugevuseks on minu meelest see, et kirjutaja jagab oma päris mõtteid endale  tõesti huvipakkuvatel teemadel ja see kutsub lugema. Postituste keel on blogile sobivas vabas stiilis ja mõningad keelekonarused ei mõju häirivalt. Blogi kirjutades pidi õpilane ka vajalikke sõnu otsima ja endale tundmatuid väljendeid küsima – ja nii muutus tema keel kogu aeg paremaks.

Teine tüüp õpilasi, kellel blogida lasen, on need, kelle tase vajab kiiret tõstmist ka suhtluskeele osas. Mõnel neist õppijatest olid alguses ka väikesed motivatsiooniprobleemid - eesti keele õppimine polnud nende jaoks piisavalt huvitav. Seega pidasin eriti oluliseks, et nad saaksid võimaluse luua tekste endale tõesti südamelähedastel teemadel. Allpool ongi kaks tekstinäidet ühelt noormehelt, kelle kirjutama saamine oli väike väljakutse. Kuigi tal on tegelikult palju huvisid ning originaalsed ja vaimukad mõtted, siis eesti keeles kirjutamisest üritas ta kõrvale hiilida – rääkides mulle, et üldiselt meie  koolis teised õpetajad kodutöid eriti ei anna või et tal pole internetti ja seetõttu ta ei saa teksti kirjutada. Fantaasiat jätkub tal mitme eest J.

Varsti jõudsime siiski kokkuleppele, et ta kirjutab iga nädal ühe uue teksti enda valitud teemal - näiteks videomängude maailmaturniirist, tätoveerimisest, metalrockmuusika festivalist jm. Võin ausalt öelda, et ma ootan iga tema teksti - mulle meeldib nende siirus ja põhimõttekindlus. Samuti näen, kuidas paraneb noormehe eesti keel. Mulle meeldis väga ka see, kui ta ütles, et kui varem ta õppis ainult eksami jaoks, siis nüüd ta õpib elu jaoks J. Järgnevalt on esitatud kaks tema teksti – üks loodud blogimise algusajal ja teine paari kuu pärast. Minu meelest on areng selgelt näha - teises tekstis on kasutatud mitmekesisemat sõnavara ja väljendatud keerukamaid mõtteid.

27.-30. juulil on Resurrection festivali Hispaanias. See on metali/roki festival kuhu sõidavad inimesed kogu maailmast. Praegu on seal 12 grupi mis on popularsed kogu maailmas: Korn, Chelsea Grin, Megadeth, Atilla, Motörhead, Fear Factory, Defeater, Darko Jones, In Flames, Terror, Children of Bodom, Toundra ja palju noore grupid kes mängivad populaarne osalejad enne.

Minu lemmik grup on Korn, sest nad on vana ja popularne. Kaks aastat tagasi nad tulid Tallinase ja see oli väga hea ja suur kontserd ja sellepärast ma tahan reisida Hispaniasse ja vaatama see teine kord. Neid on ka uus album ja nad mängivad see on festivalil.

Seal on väga palju muusika žanrid maailmas: pop, hip-hop, rokk, rahvalaulud ja palju teised žanrid. Ma mõtlen, et kõige parem on rokk muusika, sest rokki ja metalli on väga palju alaliigid ja inimesed kes mängivad rokk, mängivad sest nad armastavad, mida nad teevad. 

Vokalistid kirjutavad laulud tähendusega, sest nad tahavad ütelda oluline asjad nende kuulajale.

Rokk on ka parem kui hip-hop, sest hip-hopis on üks inimene, kes kirjutab laulud, mis inimesed tahavad kuulata ja pärast DJ paneb muusika. Aga rokis on kõik osalejad oluline, sest nad teevad see muusika mitte šablooni, aga kui nad tunnevad.

Pop muusika ei ole praegu muusika, sest pop lauljad teevad mitte tähenduslik muusika, sest nad tahavad raha. Aga rokki ja hip-hopi muusikud tahavad, et inimesed teavad, miks ja mis nad laulavad.

Väljavõtted õppija blogist. Esitatud autentsel kujul

                             BLOGIMINE KUI ÕPPEMEETOD

·         Kirjutamisoskuse arendamiseks on kõigepealt vaja palju kirjutada. Blogimine on selleks väga hea võimalus.

·         Blogimine võimaldab kirjutada teemadest, mis kirjutajat päriselt köidavad ja milles ta saab olla asjatundja.
·  Blogi peaks olema autentne, mitte saadetud õpetaja meilile või esitatud paberil. Päris asjad motiveerivad õppijaid tunduvalt enam.

·         Blogi võib teha nii avaliku (lugeda saavad kõik soovijad) kui ka parooli all (lugeda saavad vaid parooli omanikud).

·         Õpilased võiksid oma blogi platvormi üldjuhul ise valida. Õpetaja võiks samuti end kursis hoida, mis võimalused on olemas ja mis on hetkel populaarsemad.

·         Madalamal tasemel olevatele õppijatele võib olla paras ülesanne kirjutada iga päev üks säuts (140 tähemärki) Twitteris.

·         Õppijad võivad blogile lisada ka lühivideoid või tehagi päris videoblogi.

·         Blogimine arendab iseseisvust. Õppija võiks saada ülesandeks kirjutada nädalas vähemalt ühe sissekande, millal ja mis teemal ta täpselt kirjutab, võiks aga jääda ta enda valida.

·         Õpilastega tuleks enne blogima asumist arutada plagiaadi teemat – et nad ei kopeeriks teiste inimeste tekste ega kasutaks teiste inimeste fotosid ilma luba küsimata).

·         Õpetaja peaks postitusi kommenteerima ja küsimusi esitama ning ärgitama ka õppijaid üksteise postitusi lugema ning kommenteerima.

·         Õpetaja ei pea blogitekste enne avaldamist üle kontrollima ega nõudma kõigi vigade parandamist. Aeg-ajalt võiks küll anda soovitusi tüüpiliste kõrvalekallete parandamiseks või lasta seda teha kaaslastel. Samuti võib õpetaja tüüpilisemaid kõrvalekaldeid tunnis käsitleda.

·         Blogisid lugedes saab õpetaja parema pildi oma õpilaste huvidest ja mõtetest.

·         Mõnikord võib blogist saada teada ka õppija probleeme ja muresid ning teda nende lahendamisel aidata.

·         Üksteise blogide lugemine lähendab ka rühmakaaslasi.

·         Avalikku blogi pidades võib leida endale mõttekaaslasi, kellest hiljem võivad saada ka päris sõbrad.

Üks kõige  huvitavamaid  kooliülesandeid

BLOGIMISEST KUI ÕPPEMEETODIST

Niisiis tuli kooli tööle minek minu jaoks üsna äkiliselt. Kohe ootas aga ees veel üks üllatus. Lisaks vene emakeelega  õpilastele tuli mul ootamatult hakata õpetama ka üht rühma, milles enamiku moodustasid eesti emakeelega noored. Olin küll alguses mõnevõrra hämmeldunud, siis aga mõtlesin, et see ongi ju hea võimalus katsetada ka eesti kooli „Praktilise eesti keele“ vihikuid. J

Tegemist oli 10. klassiga, ometi ei olnud ma päris kindel, millise vihiku järgi õpetamist alustada. Sarja vihikud on küll jagatud klasside kaupa, nad ei ole aga nii loodud, et neid peaks läbima just selles järjekorras. Lähtusin oma sisetundest ja otsustasin võtta esimesena käiku hoopiski 11. klassi esimese vihiku, kus olid teemad „E-sõnavabadus“, „21. sajandi leiutis“ ja „Hingedepäev“. 

Leheküljed töövihikust "Praktiline eesti keel. 11-1"

Ja jõudiski kätte esimene tund. Alustasime peaaegu kohe projektülesandega, milles õpilastel tuli luua oma blogi, mida nad pidid kuni jõuludeni pidama. Pärast lühikest arutelu suhtlemisvõimaluste üle internetis ja blogiteemalise infotekstiga tutvumist, hakati oma blogi valdkonda valima ja blogile head pealkirja välja mõtlema. Tunni lõpus ütlesin, et püüdke siis järgmiseks tunniks esimene postitus ära teha. Järgmine tund oli kuue päeva pärast, pidasin seda mõistlikuks ajavaruks. Siis vaatas aga esimeses reas istuv neiu mulle säravate silmadega otsa ja ütles: „Ma arvan, et ma teen selle postituse kohe täna!“ Olin väga meeldivalt üllatunud nii suurest innukusest, kuid mõtlesin siiski, et eks näe. Olin ju varemgi näinud, kuidas õpilastel on oma alguseõhinas antud lubadusi hiljem raske täita. Samal õhtul vaatasin siiski igaks juhuks neiu blogi aadressile ja seal olidki kaks esimest postitust!!! Blogi oli kenasti kujundatud ning sissekanded armsad ja sisukad. Erilist rõõmu tegi mulle esimene postitus J  

Põhjus, miks ma blogi hakkasin pidama

Tegelikult olen ma alati tahtnud blogi pidada, kuid varem pole mul piisavalt motivatsiooni ega püsivust olnud. Nüüd aga on mul motivatsiooni ning ka põhjus, miks blogi pidama hakata. Nimelt on see projekt, mida koolis tegema pean. See on ilmselt üks huvitavamaid koolis antavaid ülesandeid, mida kunagi teinud olen :D Ja kes teab, võibolla jäängi blogi pidama ;) Olen alati imetlenud inimesi, kes peavad blogi ning kes oskavad sinna ka midagi huvitavat kirjutada. Soovin, et ka minul oleks sellist kirjutamise annet. Aga eks see ole vist rohkem harjutamise asi :)

Katkend õppija blogist. Esitatud autentsel kujul

Nädala pärast oli ka suurem osa teisi õpilasi oma blogi avanud. Enamik veebipäevikuid olid isikliku elu või hobide teemalised, oli aga ka muid, näiteks kokandusblogid. Edasi sujus blogimine vahelduva eduga. Mõni õpilane lisas sissekandeid vähemalt kord nädalas nagu olime kokku leppinud. Oli aga ka neid, kes vajasid väikest õpetajapoolset tagant tõukamist. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik blogid olid vahvad, igaüks omamoodi. Kavatsen seda projekti kindlasti ka uute rühmadega korrata. Siis suunan ilmselt õppijaid rohkem ka üksteise blogisid lugema ja kommenteerima. Samuti mõtlen paremini läbi blogidele tagasiside andmise.

Heihei minu kallid lugejad!

Vaheajal ei leidnud väga aega postitamiseks, aga nüüd jätkan postitustega.
Jõudsin ikka mitu korda Kohilas trennis käia, aga reedel juhtus õnnetus. Katapulteerusin sadulast ja lendasin saltoga üle hobuse kaela põlve katki.

Aga alustan nädala algusest- esmaspäeval ma talli ei jõudnud, sest käisin Veskimetsa tallis ühte sõbrannat koos tema hobusega pildistamas. Ilm oli kahjuka vihmane, aga me saime hakkama.
Teisipäeval tegin veel ühe puhkepäeva ja kolmapäeval suundusin hommikul talli. Trenn ei olnud just kõige parem, sest hobune oli üsna närviline. Neljapäeva trenn oli väga hea, hobune oli väga lõdvestunud ja paindlik ning tegi kõike nii, nagu oli vaja. Reedel oli see jube päev- alguses oli kõik korras, hakkasime hüppama ja hobune tundus üsna imelik hüpete ajal, kuidagi laisk. Hüppasime müüri, hobune tegi ühe lisasammu, mina lendasin hobuse kaelale ja saltoga maapinnale, mis oli üsna jäätunud. Oli valus, aga loodan, et varsti on kõik korras ja saan trennidega jätkata! :)

Katkend õppija blogist, Esitatud autentsel kujul

Kiirabi express Ma olen üpris veendunud, et keegi minu tutvusringkonnast pole saanud nautida niipalju kiirabiautos sõite kui mina. Minu esimene sõit oli kohe natukene aega pärast kõndima õppimist, kui ma ajasin nõudepesuvahendi ja limonaadipudeli segamini ja kõige hiljutisem oli pärast rattavõistlusel vastu kiviaeda sõitmist. Muidugi nende vahepeal on ka olnud sõite sellega, aga ma usun, et kõige meeldejäävam oli ikka see kui me otsustasime sugulasega atv-ga kulli mängida. Kahjuks lõppes see ülejäänud suve haiglas passimisega, aga selle teevad tasa lood, mida rääkida ...

Võileivaeksperiment Olen alati üritanud raha kõrvale panna, et enda tüdrukuga kuhugi lahedasse kohta mõneks päevaks sõita või üldse midagi vägevat korda saata, kuid see pole kunagi eriti õnnestunud. Kui inimesed ütlevad, et ma olen lihtsalt liiga lai, siis ma tavaliselt vastan neile sellega, et see on mul veres. Kunagi leidsin sellise horoskoobi sünnimärkidest kehal, see siin käib minu kohta: Sünnimärk lõua vasakul küljel näitab, et inimene on otsekohene, mistõttu pole ta teiste inimeste seas eriti populaarne. See inimene on arvatavasti ka küllaltki vaidlushimuline. Tema rahalised väljaminekud on väga suured, kuna ta ei suuda oma väljaminekutega piiri pidada. Olin kõht kõveras maas naermas kui selle leidsin ja see on alatiseks mulle meelde jäänud. Igatahes, seekord üritasin ma natuke teist moodi raha kokku hoida. Kavatsen toituda võileibadest mis ma endale kooli kaasa teen, kodus tehtud võileib peaks ju lõpuks odavam olema kui näiteks Subway võileivad. Ostsin endale suure hunniku saia, juustu, sinki, salatit, tomateid, paprikat, võileivamääret, peekonit, apelsinimahla, mandariine ja gaseeritud vett. Kõik kokku – 15 eurot. Kõigest sellest peaks jätkuma mulle nädalaks. Olen ühe päeva võileivadieedil olnud ja kõht on üpris tühi. Üritan enda võileiva sisse rohkem taimi panna ja vähem juustu ja sinki, sest need eriti ei toida. Ootan juba huviga nädala lõppu, et arved kokku lüüa.

Katkendid õppijate bogidest. Esitatud autentsel kujul

Mõned õpilased jätkasid aga blogimist ka pärast projekti lõppemist – selle üle on mul kõige parem meel J