Keel muutub kogu aeg

MUUTUVA KEELE PÄEVAST JA ÕPPIJAKEELE VERBIKONSTRUKTSIOONIDEST

Muutuva keele päev (http://kimovar.ut.ee/wp-content/uploads/2016/10/XII_MKP_2016_kava.pdf) on iga-aastane traditsioon, mis toimub kordamööda Tallinna ja Tartu ülikoolis ning kus keeleuurijad räägivad keele muutumisest eri vaatepunktidest vaadatuna. Mulle meeldib see üritus eelkõige oma idee poolest. On väga oluline teadvustada võimalikult laialt, et inimkeel ei ole mingi staatiline, reeglitega määratud ja rangelt kontrollitav nähtus, vaid keele olemuslik tunnus on dünaamilisus, pidev muutumine ja areng. Nagu ikka oli kavas palju põnevaid ettekandeid (http://kimovar.ut.ee/wp-content/uploads/2016/10/MKP_2016_teesid.pdf).

Muutuva keele päeval oleme vahelduva eduga läbi viinud ka õppijakeele töötuba. See aastagi sai see teoks ja igati õnnestunult. Tore, et meil oli päris palju esinejaid ja et lisaks eesti õppijakeele uuringute kajastustele saime kuulata huvitavat teavet ka inglise õppijakeele omandamise kohta. Meie töötoas olnud ettekanded jagunesid laias laastus kaheks: keeleõppe motivatsiooni muutumisest rääkivad ning Euroopa Keeleõppe Raamdokumendi funktsionaalsete tasemekirjelduste lingvistilise sisu uuringuid kajastavad.

Räägin eesti õppijakeele konstruktsioonide arengust

Ise rääkisin keelekonstruktsioonide arengust eesti kirjalikus õppijakeeles ehk täpsemalt modaalverbide saama- ja võima-konstruktsioonide arengust B1-tasemelt B2-tasemele liikudes. Praegu ma sellest pikemalt kirjutama ei hakka, lisan siia oma ettekande slaidid. Samal teemal on mul valmimas ka pikem artikkel, mis on oluline osa mu doktoritööst.

Muutuva keele päev oli traditsiooniliselt mõnusa õhkkonnaga üritus. Kahju oli vaid sellest, et mul ei olnud võimalust minna kuulama teistes töötubades toimunud põnevaid ettekandeid eesti keele verbikonstruktsioonidest. Mitmes kohas korraga pole kuidagi võimalik viibida. Loodan aga peagi kolleegidelt lähemalt kuulda, mida teistes ruumides räägiti.

Pingeline päev seljataga, väike lõõgastus on igati kohane