neljapäev, 19. mai 2016


Mõnikord loen oma vanu eesti keele õpikuid


EESTI KEELE TUNNI KÜLALISEST


Eelmisel reedel oli meie eesti keele tunnis tore külaline! Ei, see ei olnud keegi tuntud inimene ega ka mõni noor eestlane – kuigi ka neid oleks ju tore meie tunnis näha. Külalise ilmumine oli minu jaoks täiesti ootamatu, aga seda vahvam. Külla tuli üks noormees, kes sügisel, kui ma sellesse kooli tööle asusin, selles klassis õppis. Juba enne aasta lõppu lahkus ta aga meie koolist ja Eestist üldse – nimelt on tegemist heal tasemel jäähokimängijaga, kellel õnnestus pääseda tugevasse Peterburi meeskonda. Nii sõitiski ta Eestist ära ja elab nüüd Peterburis ning õpib sealses spordikoolis. Et tal oli trennides-võistlustes väike vaheaeg, saabus ta Tallinnasse ja tuli ka oma vana kooli külastama.

Kevadine Tallinn on kaunis


Hakkasime siis muidugi temaga juttu ajama (heas eesti keeles :) ja et see noormees on hästi avatud ja hea jutusoonega ning samuti taibukas ja hea analüüsivõimega, siis möödus aeg tema juttu kuulates kiiresti. Mida ta siis meile rääkis?

Mulle meeldib see, mida ma teen
Ma teadsin juba varem, et talle meeldib jäähoki üle kõige elus ja et ta on selles ka tõesti heal tasemel. Kui ta veel meie koolis õppis, siis kuulsin ta suust mitu korda, et temast saab professionaalne hokimängija. Kui ma nüüd küsisin, mille poolest Peterburi meeskond ta endisest meeskonnast erineb, vastas ta, et erineb palju. Põhivahena tõi ta välja, et seal on mängudistsipliin tugevam ja kõik teavad, mida peavad platsil tegema. Küsisin ka, mis on tema tugevused sealses meeskonnas ja ta vastas, et ta näeb hästi mänguväljakut st oskab mängu analüüsida. Usun, et siinkohal aitab teda ta hea pea ja võib-olla ka meie koolis arenenud mõtlemisvõime. Samuti tõi noormees välja, et tal on treeneriga head suhted, sest ta käitub hästi, ei vaidle vastu ega ütle ebaviisakusi.
Ütlesin selle jutu kommentaariks, et see on tegelikult väga tore, et ta teab, mida tahab elus teha ja et ta läheb sihikindlalt oma teed. On ju väga palju inimesi, kes kahjuks kunagi ei leia elus seda päris oma asja, mis neid tegelikult haaraks.

Jäähoki on tõeline meeste mäng


Mul on head hinded ja ma ei pea tundides käima
Veel selgus, et noormehe jutust, et tema elu teeb heaks ka see, et nende spordikoolis on iga päeva ainult neli õppetundi. Veelgi parem on aga see, et tema ei pea üldse tundides käima. Minu imestuse peale selgitas ta, et tal on nii head hinded, et õpetajad on ta tundidest vabastanud :) See teeb talle muidugi rõõmu, sest nagu ta varemgi oli rääkinud, ei meeldi talle õppida. Väga huvitav oli aga, et noormees oskas ka analüüsida, et enda arvates on ta vaimses mõttes veidi alla käinud.

Mina usun kül, et tegelikult talle meeldiks õppida, kui meie koolisüsteem oleks teistsugune. Minu hinnangul on sellel noormehel hea pea ja kiire taip. Mäletan, et kui ta veel meil õppis, siis mõnigi kord leidis ta vastuse kiiremini, kui ma midagi üldse olin jõudnud küsida. Samuti jäi ta mulle meelde oma huvitavate mõtete esitamisega. Nii et arvan, et kui kõik tunnid oleks sellised, nagu ühes õiges koolis peaks olema (huvitavad, praktilised, lõbusad, mängulised jne), siis oleks just temasugused ideaalsed õpilased.


Olen venelane, aga mul on eesti aktsent
Teised õpilased küsisid talt ühe küsimusena, mille poolest erinevad Peterburi inimesed tallinlastest. Noormees vastas, et esiteks muidugi keele poolest. Ja ütles, et kuigi ta on venelane, on tal juba küljes selline aktsent, et saadakse aru, et ta pole kohalik. Ma küsisin, kas ta on ka märganud, et kasutab jutus mõningaid eestikeelseid sõnu, millest Peterburi inimesed aru ei saa, nagu kaubamaja, kohvik või ID-kaart. Noormees mõtles veidi ja talle tuli meelde, et ta läks burgerit ostma ja küsis juustuburgerit :), millest müüja midagi aru ei saanud. Naersin selle peale ja ütlesin talle, et tegelikult on see väga tore, et ta ikka nii hästi eesti keelt räägib. Ning lisasin: Palun ära unusta eesti keelt ära! Ja eriti vahva oli, et noormees ütles selle peale, et loeb mõnikord omaette olles oma vanu eesti keele õpikuid :)
Veel inimestest rääkides ütles ta aga, et Peterburi inimesed ei ole avatumad kui tallinlased. Et avatud ollakse sõprade suhtes, aga muidu mitte. Erinevusena märkis ta aga, et Peterburi inimesed liiguvad tänaval kiiremini.

Juustuburger :)


Huvitavat juttu oli veelgi, aga päris kõike ma ei saa ka siia kirja panna :) Igal juhul oli mul väga hea meel, et ta meie eesti keele tundi külastas! Soovime talle edu ja unistuste täitumist ning ootame teda ikka ka meile külla!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar