Koer sööb vorsti ja jookseb põllul

ÕPPIJATE ISIKLIKU KOGEMUSE JA ÜMBRITSEVA KESKKONNA  KASUTAMISEST

Olen siis nüüd juba kolm nädalat Jyväskyläs elanud ja meie eesti keele kursusest on läbitud 22 õppetundi (ehk 11 pooleteisttunnist kohtumist). Minu jaoks on kursus uudne selles mõttes, et olen siiamaani õpetanud täiesti ilma õpiku või muude õppetekstideta. Kogu keeleainese olen andnud jooksvalt tunnis ja olen selleks kasutanud ka võiimalikult palju õppijate endi mõtteid ning meid ümbritsevat keskkonda. Järgnevalt mõned näited.

Ämma juures

Õppisime teemat “Söögikohad”. Peale põhisõnavaraga tutvumist (toidud, joogid ja põhifraasid tellimuse esitamiseks ja vastuvõtmiseks) jagasin õppijad loosi teel kolmekaupa rühmadesse. Iga rühm pidi välja mõtlema ühe kohviku või restorani: nime, tüübi ja pakutavad toidud-joogid. Samuti pidid nad kujundama oma menüü – selleks andsin neile A4-paberilehe ja värvipliiatsid.

Õppijaile tundus ülesanne meeldivat ja kõik rühmad asusid rõõmsalt oma kohvikuid-restorane kavandama ja menüüsid planeerima-kujundama. Tekkis nii tavapärasemaid söögikohti kui ka omapärasemaid, näiteks tegi üks rühm šokolaadikohviku, kus kõik toidud (ka praed, salatid ja võileivad) olid kuidagi šokolaadiga seotud. Selle idee väljapakkuja on ka ise tõeline šokohoolik, teadsin seda juba :). Teine rühm kihistas rõõmsalt ja kui ma lähemale astusin, nägin, et neile tegi palju nalja oma kohviku nimi “Ämma juures” :).

Kui menüüd valmis, siis jagasin rühma pooleks. Pooled olid söögikoha pidajad ja ülejäänud kliendid. Kliendid käisid kolmekaupa ringi ja külastasid eri kohti, kus teenindajad nendega vestlesid, toite-jooke pakkusid ja viisakusvestlust arendasid. Ülesanne sujus väga hoogsalt: kostus kõvahäälset juttu ja palju naerupahvakaid. See oli ere tõestus, et kõige paremini innustavad inimesi teised inimesed ja enda jaoks vajalikel teemadel suhtlemine :). Järgmises tunnis vahetasime rollid ja tegime sama harjutust veel kord.

Kas te maksate koos või eraldi? - Koos. Tema maksab. (Üks populaarsemaid fraase meie mängus)

Koer, vorst ja põld

Meie kolmanda õppenädala esimene tund toimus esmaspäeval algusega kell 10. Mõtlesin, mida võiks seekord soojenduseks pakkuda ja tuli mõte lasta kõigil öelda üks sõna oma nädalavahetuse kohta. Ütlesin, et võite kasutada sõnu, mida oleme juba õppinud, aga ka hoopis uusi (kasutades tõlkeprogrammi või minu abi). Kuni õppijad mõtlesid, siis arenes ka minu mõte veidi edasi ja palusin kõigil oma sõna kirja panna ning lisada sellele ka ühe lause, kus seda sõna ona kasutatud. Seejärel palusin kõigil järjest oma sõna ja lause ette lugeda. Ja see oli väga tore! Kõigil olid eri sõnad ja mitmed olid kirjutanud rohkem kui ühe sõna. Vajaduse korral kirjutasin uue sõna tahvlile ja selgitasime kõigile selle tähendust. Samuti kommenteerisin iga inimese öeldut lühidalt või esitasin täpsustava küsimuse.

Mõned näited: elukaaslane, sõber ja laps – õppija hoidis nädalavahetusel koos elukaaslasega sõbra väikest last; suvila – õppija oli koos koorikaaslastega suvilas, kus nad palju laulsid; suurepärane, muretu – õppijal käis nädalavahetusel külas tema boy-friend ja neil oli väga tore aeg; jäähoki – õppija vaatas nädalavahetusel jäähokit; koer, vorst, põld – õppija vanematekoju võeti uus koer ja nüüd see koer sõi vorsti ja jooksis põllul :); ratas – õppija sõitis nädalavahetusel palju rattaga.

Mulle meeldis see ülesanne just seetõttu, et nii õppisime kohe mitu uut sõna ja fraasi, mis meil muidu polnud ette tulnud, aga mis olid neile (ja ka teistele) aktuaalsed ja vajalikud.

Rattasõit teeb tuju heaks!

Mul on must kummut, selle kõrval valge ja selle kõrval hall

Kui hakkasime õppima ruumide sisustust ning kohta väljendavaid tagasõnu (ees, taga, kõrval jm), siis harjutamiseks moodustasime paarid.  Need käisid klassis ringi ning jõudes mingi asja juurde, küsis üks Mis see on?  ja puudutas vastavat eset. Teine paariline vastas See on prügikast vmt. Seejärel esitati küsimusi Mis on prügikasti kõrval? jne. Järgmine tund kordasime soojenduseks teemat samamoodi ringi liikudes, kuid seekord küsiti Kus on nagi?, mille peale teise paarilise juhtimisel liiguti nagi juurde.

Edasi kirjeldasid kõik väikestes rühmades oma tubasid,  seejuures kõike räägitavat žestidega illustreerides. Näiteks ütles rääkija Siin on mul must kummut, selle kõrval on valge kummut ja selle kõrval on hall kummut ning demonstreeris kätega kummutite kuju ja suurust. Küsisin ise ka mõne täiendava  küsimuse, näiteks Sulle vist meeldivad must ja valge värv? või lihtsalt reageerisin kuuldule mingil viisil, näiteks Oo, huvitav. Ja õhutasin õppijaid sama tegema. Nii tekkis jällegi vajadus mitme kasuliku sõna-fraasi järele, nagu mitte väga hea, aga odav, just kolisin jmt.

Minu tuba Jyväskyläs

See on pruun loom ja see on karussellil

Alias on teada-tuntud hea keeleõppemäng. Seekord mängisime seda aga nii, et iga õppija joonistas ise kaks kaarti, millel olid meie tundides läbitud sõnad koos neid illustreerivate piltidega (idee pärineb Aleksei Razini koolituselt). Seejärel liikusid kõik klassis ringi, kohtusd kellegagi, seletasid vastastikku oma sõnu, kuni teine need ära arvas. Edasi vahetati kaardid ja leiti uus paariline. Mõnele õppijale valmistas see mäng küll veidi raskust, sest ta ei julgenud puuduliku sõnavara tõttu palju rääkida. Ma aga julgustasin õppijaid kasutama kõike, mida nad teavad või arvavad teavat ning vajaduse korral võisid nad ka minult mõnd seletamiseks vajalikku sõna küsida. See on hea ülesanne just selles mõttes, et arendab hakkamasaamise julgust ja loovust!

Mängime Aliast