Naer
vabastab...
IMPROVISATSIOONI JA NAERU IMELISEST MÕJUST
Kuidas teha õppimine õppijaile mõnusamaks
ja vähem väsitavaks? Üheks võimaluseks on kindlasti naer – kui tunnis saab
naerda, on õppimine kohe palju kergem :).
Kuidas teha õppimine kergemaks?
© Fotolia
|
Kirjutan täna ühest väga toredast
etendusest, mida vaatasin detsembri keskel, ja millelt saadud ideid olen juba
oma tundides kasutanud. Tegemist on improteatriga ja improharjutustega.
Algas kõik pooljuhuslikult. Nimelt
olen sellel õppeaastal üsna aktiivselt otsinud huvitavaid metoodikaalaseid
koolitusi, kus saaksin end värskendada ja oma tööriistakasti täiendada. Nii
sattusin netis surfates mingile veebilehele, kus tutvusin koolitusega “Mängiv
noor – õppiv noor”, mis oli aga paraku juba läbi. Koolitus tundus põnev ja nii
jõudsin koolitajate nimesid googeldades improteatri “Ruutu 10” kodulehele (http://ruutu10.ee).
Improteater Ruutu 10 on väga tore! |
© Fotolia
Ja
nagu saatuse kingitus – nägin, et samal nädalal toimub neil etendus nimega
“Naer vabastab”. Ostsin kohe piletid ära, kutsusin hea kolleegi kaasa (ta oli
küll algul veidi imestunud, kuhu teda viia tahan, aga usaldas mind) ja läksime
neljapäeva õhtul Von Krahli teatrisse. Ja võin ausalt öelda, et naersime
kaks tundi peaaegu vahetpidamata. Seda, mis laval toimus, on üsna raske
sõnadega edasi anda. Seda peab ise kohapeal kogema.
Üldjoontes käis asi aga nii. Lavale
tuli kümme inimest – kaheksa noormeest ja kaks neiut, kes hakkasid erisuguseid
impromänge mängima. Seejuures sündis kõik kohapeal ja ka publik oli
kaasatud. Alguses pöördus õhtujuht publiku
poole ja pani meid tegema hääli: üks pool saalist pidi tegema mere kohinat ja
teine pool kajakate kisa. See soojendas pealtvaatajad hästi üles.
Ja siis algas etendus. Õhtu esimeses
pooles mängiti keelelisi impromänge, mis kõik toimusid sarnase skeemi järgi.
Kõigepealt tutvustati mängu lühidalt ja siis küsiti publikult sisendiks mingi sõna, tegevus, koht või muud taolist.
Impros sünnib kõik kohapeal ja hetkes
© Fotolia
|
Näiteks üks mäng oli Tähestikumäng,
mis nägi välja selline: ühelt naiselt publikust küsiti, kellena ta töötab. Ta
töötas juuksurina ja nii pidid kaks mängijat asuma juuksurisalongis. Veel
küsiti publikult üht tähte. Ütleme, et publik pakkus välja tähe M. Seega pidid
kaks mängijat pidama dialoogi juuksurisalongis ja seda nii, et esimene ütleb
ühe lause, mis algab M-tähega, teine vastab ühe lausega, mis algab N-tähega.
Seejärel esimene ütleb lause, mis algab O-tähega ja nii edasi, kuni tähestikule
on ring peale tehtud. Niimoodi kirjeldades ei tundu see just eriti lõbus, kuid
tegelikkuses mängisid esinejad nii vahvalt ja vaimukalt, et naermises oli raske
pausi teha.
Tähestikumäng
© Fotolia
|
Ja neid mänge oli palju – üks
lahedam kui teine. Mina üritasin naermisega samal ajal ka häid ideid meelde
jätta - mul hakkas kohe mõte jooksma, kuidas ka oma õpilastega saaksin
kasutada. Mõnesid mänge võib vaadata ka siit https://www.youtube.com/user/naervabastab.
Ja tähestikumängu olengi nüüd juba
kolme klassiga katsetanud. Esiteks eesti emakeelega rühmas (kus pool rühma ei
ole küll eestlased, aga nende keeletase on hea või väga hea). Õpilasi oli see
päev üsna vähe kohal – tegime paarikaupa tähestikumängu dialooge, kusjuures
kaaslased pakkusid mängijatele välja tegevuskohad. Esimene dialoog toimus näiteks
Bora Boral, teine ööklubis ja kolmas lasteaias. Noored said dialoogidega vägagi
kenasti hakkama, elasid järk-järgult üha paremini rollidesse sisse ja sai
parajalt nalja ka.
Teisena tegin sama mängu vene
emakeelega 12. klassis. Seal oli päris palju inimesi tunnis. Kõik tegid
paarides dialooge ja asi võttis kogu aeg hoogu juurde. Õpilased olid ikka
üllatavalt tublid, sest võõrkeeles on ju seda mängu keerukam teha kui emakeeles.
Parimad paarid ei jäänud isegi Ruutu 10 näitlejatele alla – ja nali tekkis
tõesti kohapeal ja täiesti ootamatutes kohtades. Näiteks oli ühe noormeeste
paari mängukohaks disko. Nad elasid rolli järk-järgult õha enam sisse ja kui
alguses lihtsalt vesteldi, siis järsku hakkas üks noormees juba nagu muusika
taktis end kõigutama ja kui tal tuli I-tähe kord ütles järsku teisele: Ilus tüdruk
oled :). Ja siis läkski lugu juba nii
edasi. Kogu klass naeris nii kõvasti, et see kostis kindlasti ka kõrval
asuvasse õpetajate tuppa. Mõtlesin, et olen ikka väga õnnelik, et saan nii
vaimukaid ja vahvaid noori õpetada.
Ilus tüdruk oled ...
© Fotolia
|
Kolmas kord tegime ikka jälle sama
mängu vene õppekeelega 11. klassis. Seal õpivad peamiselt neiud, aga nad ei
jäänud vaimukuselt ja sõnaosavuselt noormeestele sugugi alla. Neli tüdrukut
avaldasid soovi teha lugu neljakesi. Olin algul veidi kahtlev, kuid jäin siis
nõusse. Ja jällegi sündis meie silme all suurepärane minietendus lennukis –
tegevuse osalesid lennuki kapten, stjuuardess, üks tavaline reisija ja üks väga
kapriisne reisija.
Lennusõit kapriisse reisijaga ...
© Fotolia
|
Selles rühmas ei soovinud kõik kohe
teiste ees esineda. Lasin neil siis omaette paarides improviseerida ja tundus,
et see meeldis kõigile. Tunni lõpus aga küsisid õpilaselt minult, mis on mu
eriala ja kus ma olen õppinud (olin seda neile küll aasta alguse öelnud, aga
siis ei äratanud see nende tähelepanu), et oskan nii huvitavaid harjutusi teha
ja et kõik õpetajad peaksid samasuguseid meetodeid õppima – nii on palju
kergem õppida!
Improvisatsioon annab julgust ja rõõmu!
© Fotolia
|
See lugu ei lõpe siinkohal – veensin
oma vaimustusega ära mõlema kooli direktorid ja nii kutsume improteatri Ruutu
10 emakeelepäevale esinema ja töötubasid läbi viima. Ise lähen aga paari nädala
pärast nende koolituskeskuse korraldatavale õpetajate koolitusele “Mängiv noor
on õppiv noor”. Kindlasti jagan kõiki muljeid ja mõtteid ka blogis!
Naerurohkeid tunde kõigile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar