pühapäev, 21. veebruar 2016


Ma teen endale suure 
tätoveeringu


ÕPPETEEMADE VALIKUST ÕPPIJATE HUVIDE PÕHJAL

Kuidas valida tunnis käsitletavad teemad? Kas järgida valitud õpiku struktuuri? Või püüda ennustada, mis teemad võiksid tulla riigieksamil ja teha läbi võimalikult palju varasemate eksamite ülesandeid? Või on ka mingi muu võimalus?

Ütlen ausalt, et planeerin õppeteemasid järjest vähem pikalt ette. Olen küll ise kirjutanud palju õpikuid ja nendes loomulikult kavandanud vastavale sihtrühmale sobilikud teemad nii, et need kataksid minu meelest vajaliku materjali võimalikult hästi ära. Usun, et mu õpikud on päris head, aga ise ma ometi ei suuda praegu ühegi, ka oma õpiku järgi, nii töötada, et läbin selle otsast lõpuni.

Õpitavad teemad peaksid õpilasi tegelikult puudutama

                                                                                                              © Fotolia

Lähtun järjest enam konkreetsetest õppijatest ja aktuaalsetest sündmustest meie ümber. Muidugi pean taustal meeles laiema pildi: analüüsin, kuidas mu õppijad arenevad ja mis neile antud hetkel vajalik võiks olla. Üldiselt aga kujuneb mul järgmise teema plaan alles eelmist teemat õpetades. Tihti ei oska ma isegi seletada, miks just täpselt selline mõte tuleb. Sageli on see teatud määral seotud ka intuitsiooniga. Peab olema õpilaste suhtes avatud, laskma neil omi mõtteid avaldada ja siis tajud nende vajadusi paremini.

Täna kirjutan ühest konkreetsest juhusest, kuidas valisin teema, mida mul endal poleks mõttessegi tulnud, aga mis väga hästi õnnestus. Antud juhtum ei ole küll selles mõttes tüüpiline, et siin on tegemist vaid ühe õpilasega. Sel juhul on muidugi kergem lähtuda täpselt temale sobivast. Samas olen veendunud ja ka kogenud, et sama põhimõte kehtib ka rühmade puhul.

Niisiis, tegemist on õppijaga, kes õnnetute asjaolude tõttu jäi paariks kuuks mu rühma üksi. Ja tema jaoks ei olnud see muidugi õnnetus, vaid pigem õnn – sest ta tegi selle ajaga suure arenguhüppe (varem ta ikka eriti eesti keelt ei rääkinud ja ausalt öeldes ei pidanud selle õppimist ka eriti vajalikuks). Põhiline põhjus arenguhüppeks (lisaks inimlikule kontaktile) oli see, et leidsime teemad, mis just teda päriselt huvitasid ja ta koges, et eesti keele tunnis saabki rääkida asjadest, mis ka tema arvates rääkimist väärivad.

Õpitavad teemad peaksid õpilasi inspireerima

                                                                                                      © Fotolia

Nüüd aga siis sellest konkreetsest teemast. Mingi muu jutu sees tulid meil kord kõne alla tätoveeringud. Sain kohe aru, et see vadkond pakub talle huvi ja arendasin seetõttu teemat edasi Küsisin, kas tal endal on ka tätoveeringuid ja ta vastas, et ei ole, aga ta laseb selle varsti teha (nimetas konkreetse kuupäeva paari kuu pärast). Küsisin, kui suure tätoveeringu ta kavatseb teha ja ta vastas, et see tuleb üle terve rinna. Mhmh – teadsin jah, et tegemist on impulsiivse ja temperamentse inimesega – kui ta juba midagi teeb, siis ikka suurejooneliselt. Küsisin, kas ta on juba ka mõelnud, mis pildi ta laseb tätoveerida. Ta ütles, et kolm naisenägu :). Küsisin edasi, et miks just selline idee. Ta vastas, et ei tea täpselt, et ta lihtsalt nägi seda pilti kuskil ja talle hakkas see meeldima, aga et see valik pole veel kindel.

Mõtlesin omaette, et see pole muidugi absoluutselt minu asi. Aga mulle tundus siiski, et võib-olla pole see kõige parem idee. See tähendab, et pole kindel, kas talle endale see pilt hiljem ikka ka nii palju meeldib, et seda kogu elu kanda. Ja teda tundes, teadsin, et ta otsustab tihti ülikiirelt, aga pärast muudab oma plaane. Muidugi ei hakanud ma talle tätoveerimise kohta mingeid soovitusi andma. Mõtlesin, aga et võiks selle teema meie tunniteemaks võtta. Mõeldud-tehtud. Näpistasin veidi aega ja otsisin netist sobivaid tekste. Seejärel kombineerisin neist kokku ühe sobiva pikkusgea teksti, kohendasin selle ka õpilase tasemele parajamaks ning tegin selle juurde ka ülesande (võtsin tekstist osa sõnu välja ja õppija pidi need sobivalt lünkadesse paigutama).

Milline tätoveering teha?


                                                                                       © Fotolia


Millele peaks mõtlema enne tätoveeringu tegemist?
Tätoveeringute puhul on ilu ja inetuse vahel väga õrn piir. Palju oleneb pildist, kohast ning tätoveerijast. Järgnevalt on esitatud punktid mis tuleks enne otsuse langetamist läbi mõelda.
1. Tätoveering on suur otsus
Tätoveeringud kestavad sageli kauem kui abielud ja laenud. Ole oma soovides sada protsenti ............................ ning las tätoveeringul olla tähendus. Mida soovid tattooga ütelda endale või teistele? Kas Mikihiir su tagumikul on tõesti hea mõte? Lasta end tätoveerida, et olla ........................... ja moega kaasas käia, on mõttetu. Mõtle sügavalt läbi, mida tätoveerida tahad, mitte ära võta esimest huvitavat pilti salongi seinalt. Mõtle, kuidas tunneksid end selle tätoveeringuga ............................. pärast - kui oled kindel, et see sind ka kümne aasta pärast häbisse ei jäta, siis tee see. Kui tahad katsetada, kuidas asi välja näeb, lase pilt endale ........................................... nahale joonistada. See aitab otsustada, kas tahad päris tattood.

2. On halb õnn tätoveerida endale oma kaaslase nimi
Praegune armastus ja õnn võivad ju olla suured, kuid tasub ......................................, et lahku minnes ei saa oma kehalt lahutada ka eksi nime.
3. Tätoveerijad on üldiselt ülbed, ähvardavad ja salajased  kunstnikud.
Just üldiselt küll, mitte aga alati! Tätoveerijaid on ka erinevaid, kuid enamik neist on natuke ................................... Kui tätoveeringu tegemine on sinu jaoks elumuutev moment, siis nende jaoks on see ainult järjekordne töö. Nii et seisa ise enda eest. Ära karda olla .................................... Riski olla tüütu. Kui sa ei tunne kunstnikuga mingit sidet, siis lahku. Parimad spetsialistid on ............................ nõus kuulama sinu soove.
aastate, alati, hirmutavad, kindel, konkreetne, lahe, meeles pidada, pastakaga

4. Ära lase endale tätoveeringut teha, kui oled purjus
Mitte ainult selle pärast, et purjus peaga tulevad sageli .................................... mõtted, vaid ka seetõttu, et alkohol vedeldab su ............................ ning tätoveeringut tehes veritsed rohkem.
5. Jah, see teeb valu
Valu väljakannatamiseks proovi järgmist tehnikat: pane mõlemasse peopessa salvrätikud (sest tihti hakkavad käed ...................................), näri palju magusat ................................ ning korruta endale: «See saab kohe läbi ja on seda väärt.» Või siis pole seda väärt, sõltub sinust.
6. Erinevatel tätoveeringutel võivad olla salajased tähendused
Vii end kurssi erinevate märkide tähendustega, sest vastasel juhul võid lasta endale ........................................ eluks ajaks kehale maalida midagi sellist, mis ei lähe sinu olemuse ja põhimõtetega üldse kokku.
7. Millist värvi valida?
Värvid on erinevad. Tuleb otsustada, kas on soov teha tugevam, piirjoontega tattoo, osalise piirjoonega või aja möödudes nö nahka sulav ilma piirjooneta tattoo. Sügavmusta tattood ei ole .............................. teha. Must muutub rohekaks, halliks. Oleneb ka naha pigmendist. Punane jätab veritseva armi jälje, seega tuleb punast kasutada .............................. Osasid tattoosid tuleb teha üle mitu korda ja aastate tagant võib värvi värskendada, sest tattoo pleegib. 

10. Kuhu teha?
Tattoo peaks olema sellises kohas, kus .......................... vanuse lisandumise või kaalu kõikumisega eriti ei veni. Kui on soov, et tattoo välja paistab, siis tasub mõtelda, kuidas ja millal see teistele silmadele avalik on.

11. Millal tattood teha? 
Kui teil õnnestub, siis tehke tattoo siis, kui ei kavatse lähikuudel päikese kätte sattuda. Tattoo tuleb täielikult kinni katta, kui plaanis ................................... Esimene nädal on tattoo natuke hell ja punakate äärtega. Paar-kolm korda päevas tuleb sellele peale määrida vastavat kreemi, mis hoiab naha pehme ja kiirendab paranemist. 

higistama, kogemata, nahk, nätsu, päevitamine, rumalad, targalt, verd, võimalik

Getter Lukjanovi järgi, http://naine24.postimees.ee/677132/millele-peaks-motlema-enne-tatoveeringu-tegemist


Kui tund algas, siis ütlesin õppijale: Täna on meil üks selline teema, mis sind kohe päriselt huvitab. Paku, mis see võiks olla. Õpilane vastas: järeltööd. :). Ma polnud küll enda arvates ka varem talle mingeid igavaid kooliteemasid peale surunud, rääkimata järeltöödest (aga need olid tal teistes ainetes pidevad kaaslased). Nagu näha, oli aga kooli stereotüüp nii tugev, et muid mõtteid tal ikka pähe ei tulnud. Andsin siis õpilasele teksti kätte ja hakkasime seda koos lugema ja lünki täitma. Tegelikult oli tekst ikka veidi üle tema olemasoleva taseme (see oli mu poolest siiski teadlik, sest oli vaja tema arengule veidi rohkem hoogu anda). Ja koos saime tekstiga hästi hakkama – tegemist oli ju ikkagi nutika noormehega!

Iga alapunkti lugemise järel arutasime sel teemal veidi. Üldiselt oli noormees tekstiga hästi nõus. Ainuke, mille suhtes ta kahtlusi ilmutas, oli, et miks nad soovitavad teha proovitätoveeringu pastakaga. See kulub ju paari pesuga maha. Ütlesin, et jah, sul on ilmselt õigus ning küsisin, et millega siis võiks proovitätoveeringu teha. Kas hennaga? Nagu näete, olin ka ise juba selles vallas teadmisi kogunud ja õppija nõustus minuga :).

Rääkisime ka sellest, kas kord tehtud tattoo jääb sinuga kogu eluks. Õpilane rääkis mulle, et praegu on palju efektiivseid võimalusi tattoost üsna kergelt ka vabaneda. Siis sai tund läbi ja kodutööks jäi talle kirjutada umbes poole A4-pikkune tekst oma arvamusest tätoveerimise kohta. 

Kui muidu oli meil temaga mõnikord siiski juhuseid, kus tekst hilines, siis see tekst laekus kohe õigel ajal. Küsisin, nagu tavaliselt: Kuidas oli kirjutada? Kas kirjutasid päris ise või keegi natuke aitas ka? Nagu olen juba öelnud, on see väga huvitavate mõtetega õpilane, kes mind peaaegu alati millegagi üllatada suutis. Seekord vastas ta: Ma ei kirjutanud teksti päris üksi. Mõtlesin, et jah, see tekst on nii hea ja kasutatud on kohati päris keerukat sõnavara, et on muidugi loomulik, et ta sellega päris ise hakkama ei saanud (meenutuseks ütlen, et see õppija oli veel paar kuud tagasi päris nõrgal tasemel). 

Õpetaja on rõõmus!


                                                                                   © Fotolia

Ütlesin, et see on normaalne, et keegi sind veidi aitas, aga lihtsalt huvi pärast küsin, kes see siis oli. Vastuseks sain: füüsikaõpetaja. Olin pehmelt öeldes üllatunud. Varem olid teada aidanud sõbrad, aga nüüd füüsikaõpetaja!?!? Noormees seletas seepeale, et ta küsis füüsikaõpetajalt, kuidas öelda eesti keeles vältima päikest. Mul läks kohe tuju väga heaks! Nii tore, et õppija tõesti püüdis kirjutada sisukat teksti ja nii tore, et ta küsis seda sõna just füüsikaõpetajalt, sest see kuulub ju tõesti füüsika valdkonda. Lisaks on ju vahva, et nii näevad ka teised õpetajad, kuidas see, paljude pedagoogide silmis mitte ülearu heas nimekirjas olev õppija, on hakanud koolitöödesse suhtuma!

Ja siin tema tekst:

Paljud inimesed armastavad ja tahavad teha tätoveeringuid. Ma mõtlen, et kui tätoveeringud on tähenduslikud ja inimene teeb seda salongis, see on hea idee. Palju inimesi teevad tätoveeringuid mittesteriilses kohas ja pärast neil on probleemid, sest värv ja pilt on pahad. Palju inimesi teevad tätoveeringud ilma tähenduseta, aga kui see on ilus ja inimesele meeldib, see ei ole paha.
Inimesed peavad leidma hea tätoveerimiskoha, enne kui nad teevad tätoveeringu. Inimesed ei tohi kaks nädalat enne tätoveerimist juua alkohoolseid jooke ja üks kuu pärast. Nad peavad päikest vältima üks kuu.
Parem on teha tätoveeringud kohtadesse, kus neid näha ei ole, sest paljudele inimestele ei meeldi tätoveeringud.


                            Teise keele õppija tekst, toimetatud variant


Kokkuvõttes võin veel öelda, et ma ei tea muidugi täpselt (kuna enam teda ei õpeta), kas ta on endale nüüdseks tätoveeringu teinud. Tean aga küll, et veidi aja möödudes tulid meil tätoveeringud veel jutuks ja siis ütles ta küll, et ei kavatse enam teha nii suurt tätoveeringut.
Usun, on väga vajalik arutada keelt õppides elulisi ja õppijatele tõeliselt olulisi teemasid. See tõstab õpimotivatsiooni, aga lisaks aitab inimesel ka mõnesid oma elulisi küsimusi selgemaks mõelda.

Ka mina õppisin sellest teemast päris palju. Minu teadmised tätoveerimisest laienesid. Samuti muutsin oma arvamust selle kohta, kas tätoveering peaks kindlasti mingit tähendust edastama. Sain aru, et see võib ju tõepoolest olla ka lihtsalt kaunistus, kui see on stiilne ja inimesele sobib!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar