Võtan siit kastist välja füüsika õpetaja

ÕPILASLEIUTISTE KONKURSIST  

Uus aasta on juba kümme päeva vana ning kohe jõuab kätte ka järjekordne koolipäev. Vaheaeg oli seekord küll tõeliselt pikk! Aega aga millegipärast ei olnud rohkem, vaid pigem isegi vähem kui kooliajal :) Seega ongi blogimine jäänud pisut vaeslapse ossa - kuigi peaaegu iga päev mõtlesin kirjutamisest, saabus öö ikka ja jälle enne, kui mina blogimiseni jõudsin. Aga parem hilja kui mitte kunagi! Niisiis alustan uue aasta esimest postitust ja soovin kõigepealt muidugi kõigile mõnusat ja õnnelikuks tegevat õppimist 2016. aastal!  

Kirjutan kõigepealt ikka eelmise aastalõpu tegemistest. Selles postituses räägin edasi meie vene emakeelega kümnenda klassi rühma leiutiste teemast. Olen juba jaganud, kuidas tegime kaht erinevat soojendusharjutust (kahekümnenda sajandi leiutiste äraarvamist ja fantaasialeitiste esitlemist). Mis siis aga edasi sai?

Järgmises tunnis tegime kõigepealt ülesndeid praktilise eesti keele 11. klassi 1. vihiku teemast “21. sajandi leiutis” (http://www.kynnimees.ee/et/toovihikud/praktiline-eestikeel-11klass-vihik1-toode). Õpilased tutvusid 2011. aasta õpilasleiutajate konkursi kuulutusega – ning arvasid seejärel, milline info on tõenäoliselt ka sellel aastal sama, milline aga võib olla aegunud. Edasi otsisid õpilased iseseisvalt netist infot 2015. aasta õpilasleiutiste konkursi kohta, võrdlesid seda oma arvamusega eelmises ülesandes ning leidsid vastused ka vihikus esitatud lisaküsimustele. 

Lehekülg praktilise eesti keele vihikust 11-1

Mõlemad ülesanded tehti paaristööna, millele järgnes lühiarutelu kogu õpperühmaga. Õpilased arvasid üsna arukalt, mis info võiks aeguda ja mis mitte. Eriti vahva oli, kui üks terane noormees pärast 2015. aasta tegeliku konkursiinfoga tutvumist tegi täienduse: “Ohhoo, konkursi pilt on ka samaks jäänud!” Konkursi info oli tegelikult küllalt pikk ja mõnele küsimusele vastamine ei olnud seetõttu väga kerge, nt Millised on sinu vanuserühma eritingimused? Lõpuks saime ühistööna siiski kogu vajaliku info kätte.

Edasi järgnes vihikus ülesanne, milles õppijad tutvusid nelja 2011. aasta konkursil finaali jõudnud töö lühitutvustusega: Sipupa, Digitaalne noodipult, Une-Mati ja Post tuli. Õppijail tuli kõigepealt individuaalselt ja seejärel paaristööna otsustada, milline leiutis saab esimese, milline teise jne koha. 

Mulle meeldis, et õpilased tegid seda ülesannet huviga. Kuulsin, kuidas paarid väga asjalikult asja arutasid ja omavahel kokkuleppele jõudsid ka siis, kui neil algul olid erinevad arvamused. Näiteks vaieldi veidi Une-Mati ja Digitaalse noodipuldi eeliste üle. Üks õpilane ütles, et noodipult on tõesti väga vajalik, ta teab seda oma kogemusest, sest tegeleb muusikaga ja mõnikord on vaja isegi ninaga lehte keerata, kui käed kinni :) . Vastuargumendiks tõi paariline aga selle, et noodipulti vajab siiski väike osa inimesi, Une-Matil on ga suurem potentsiaalne kasutajaskond. Seepeale ütles noodipuldi eelistaja, et Une-Mati on veidi ohtlik, sest kui juht hakkab roolis uinuma, oleks vaja, et ta peatab auto ja magab enda välja, mitte ei sõida väsinuna edasi. Teine õpilane põhjendas aga, et see leiutis on alles esimeses etapis ja sed saab veel edasi arendada. Väga positiivne on aga see, et see aitab juhil aru saada, kui tal hakkab uni peale tulema.

Õpilaste peades on väga palju nutikaid mõtteid...

 Lõpuks tutvustas iga paar oma otsust (kasutades seejuures ka vihikus antud teksti stuktureerivaid formaalses stiilis väljendeid). Lõpuks tegime antud punktidest kokkuvõtte ja määrasime võitjaks leiutise Une-Mati (peavõru autojuhtidele, mis ei lase neil roolis uinuda). 

Järgmist tundi alustasime 2015. aasta õpilasleiutiste konkursi tulemustega tutvumisega (http://noortehaal.delfi.ee/news/videod/fotod-ja-video-tulevikulootused-raagivad-leiutistest-tunnustati-opilasleiutajate-konkursi-parimaid?id=73174239). 

Võitjad olid tõesti just paar päeva tagasi välja kuulutatud ja kuigi ma ei olnud seda just nii planeerinud, ei saanud ma nii sobivat juhust muidugi ka kasutamata jätta. Kõigepealt lugesid õppijad kirjalikku teksti konkursi kokkuvõtte kohta. Seda tegid nad individuaalselt. Seejärel lasin igaühel öelda ühe mõtte, mis talle selles tekstis oluline tundus või mis tal endal lugedes tekkis. Õpilased olid nutikad ja ütlesid tõesti palju arukaid asju. Näiteks märkasid nad, et osalejaid oli rohkem kui esitatud leiutisi ja küsisid, kuidas on see võimalik. Ma ei teadnud ka, aga koos arvasime, et ju mõned esitasid leiutise kahe peale. Veel märgati näiteks, et leiutajaid oli igalt poolt üle Eesti, ka väikestest koolidest jpm.

Kuidas tekivad geniaalsed ideed?

Seejärel vaatasime videot. Väga vahva kokkusattumus oli, et gümnaasiumiosa üks võitja (kes andis intervjuu) oli Valgast pärit vene neiu. Tema leiutiseks oli pastakakujuline kõrvarõhustabilisaator. Õpilased avaldasid leiutise kohta üldiselt kiitvaid hinnanguid, kuid neil tekkis kohe ka idee , kuidas seda veidi edasi arendada. Nimelt peeti pastaka kuju mitte kõige sobivamaks (paar õpilast demonstreerisid kohe, kuidas nad välja näevad, kui neil on pastakas kõrvas). Õpilased arvasid, et stabilisaator võiks olla pigem kõrvaklappide kujuline.

Jätkasime harjutusega “Kriitiku tapmine”, mille idee sain suurepärase koolitaja Aleksei Razini koolituselt /http://www.thegameclub.eu). See harjutus sobis minu arvates suurepäraselt ajurünnaku soojendamiseks. Õppijad tõusid püsti ja seisid paarides näoga teineteise poole. Üks paariline hoidis enda ees kujuteldavat suurt läbipaistvat kasti ja teine paariline pidi kahe minuti jookusl “võtma sellest kastist välja asju” neid seejuures ka nimetades. Ei tohtinud jääda mõtlema, mida ma võtan ja kas see on sobiv või mitte. Ütlesin õppijaile näiteks ette: Ma võtan siit kastist välja sinise pliiatsi, rohelise vihiku, suure õuna, maailma, trammi ... Et olin seda harjutust ka ise koolitusel proovinud, teadsin, mis tunde see tekitas (tõesti soojenesin ruttu üles ja mõte hakkas jooksma radu pidi, mida ma teadlikult ei kontrollinud).

Kuri kriitika tuleb koolist ära saata :)

Õpilased tegid ülesannet hoogsalt. Kuulsin kõrvalt, kui üks õpilane rääkis näiteks: Võtan siit välja õpiku, siis võtan välja füüsika, siis võtan välja füüsika õpetaja :) Pärast harjutust küsisin kommentaariks, kas kaks minutit tundus pika ajana. Sellele ma erilist vastust ei saanud, aga üks noormees ütles: See oli väga mõnus harjutus. Ja tundus küll, et ta esindas ka teiste arvamust :).

Edasi tutvusime ajurünnaku põhimõtetega praktilise eesti keele vihikust. Ja õpilased hakkasid paaristööna tegema ajurünnakut oma leiutise väljamõtlemiseks. Ideid jagus, aga ma ei hakka neid veel kirjeldama, sest siinkohal sai meie tund otsa. Mis leiutistest edasi sai, sellest õige pea ...