Kas ma olen Märt Avandi?

FILMI “VEHKLEJA” VAATAMISEST JA SELLE ÜLE ARUTLEMISEST

Peale vaheaega oli tõeliselt raske jälle tunde andma hakata. Kaalusin erisuguseid teemasid, mida võiksin 11. klassi õpperühma (kus on pooled eesti ja pooled mitte-eesti emakeelega) õpilastega teha. Lõpliku otsuse tegin aga siiski alles esmaspäeva hommikul, tunnike enne kooli poole teele asumist. Jah, vaatame filmi “Vehkleja”! Ajastus oli igati sobilik, sest film kandideeris just sela ajal Kuldgloobusele parima võõrkeelse filmi kategoorias.

Täna vaatame Eesti filmi 

Minu puuduliku ettevalmistuse tõttu läks meil küll paarkümmend minutit, enne kui suutsime filmi klassis mängima saada. Lõpuks ilmusid esimesed kaadrid ekraanile ... Õppijad hakkasid üsna süvenenult Märt Avandi tegutsemist jälgima. Selles rühmas on ka õpilane, kes õpib eesti keelt vaid aasta, aga ka tema vaatas filmi koos teistega (sõber tõlkis-seletas talle olulisemaid kohti).Ka mul endal oli huvitav vahelduseks "Mandariinidele" (mida olen ju juba kaheksa korda näinud :)) millelegi muule kaasa elada. 

Järgmine kord oli meil kaks eesti keele tundi järjest ja seega jõudsime filmi lõpuni ära näha ning ka esimesi muljeid jagada. Palusin igaühel öelda ühe sõna, mis selle filmiga seoses kõige esimesena pähe tuleb. Öeldi vehklemine, nõukogude aeg, lapsed... Siis palusin filmi kümne-pallisüsteemis hinnata. Enamus pani hindeks 5-6 palli, tuues põhjenduseks, et see oli päris hea film, aga ikkagi tüüpiline eesti film. Ainult üks noormees ütles, et ta hindaks filmi 1 palliga. Olin veidi üllatunud – ütlesin, et loomulikult sa võid panna ühe palli, aga põhjenda, miks nii. Noormees vastas, et filmis ei olnud tema arvates kasutatud ära kogu potentsiaali; et filmi tegijad on andekad inimesed, aga nad tegid liiga lihtsa loo; et teda huvitab nõukogude aeg ja tema meelest oleks saanud selles teha palju parema filmi; et tal oli kogu aeg tahtmine aidata seda filmi paremaks teha :).

Paari sõnaga jõudsime puudutada ka filmi ajaloolist tausta. Kui küsisin, mitu aastat oli Eesti filmi sündmuste toimumisajaks juba Nõukogude Liidus olnud, ütlesid õpilased, et nad pole Eesti ajalugu veel õppinud ja seetõttu ei tea seda. Segaseks jäi neile alguses ka, mis probleem oli peategelasel sõjaväega – neile tundus, et teda taheti sõjaväkke võtta, aga ta hoidis sellest kõrvale.

Järgmises tunnis arutasime filmi teemal edasi. Mõtlesin, kuidas teha seda veidi huvitavamas vormis. Otsustasin alustada tundi äraarvamismänguga. Tegin lipikud, millele kirjutasin filmi olulisemate tegelaste nimed koos väikese selgitusega (nt Endel  – peategelane, Marta – väike tüdruk, Aleksei – Endli sõber). Iga õppija võttis ühe lipiku ja pani selle tahvlinätsuga kaaslasele otsa ette. Edasi käisid kõik klassis ringi ja esitasid üksteisele kas-küsimusi ning pidid ära arvama, kes nad on. Igaühelt võis korraga küsida vaid ühe küsimuse. Sai ka nalja nagu selle mänguga ikka. Näiteks ei kuulanud üks õppija täpselt, millest üldse jutt käib ja küsis kõigepealt Kas ma olen pärit mingist tuntud filmist?. Teine õppija oli just saanud teada, et on meessoost ja küsis siis Kas ma olen üks nende paljude väikeste tüdrukute seast?. Harjutus oli vahva – kõik soojenesid tõesti üles ja samas tuletasid ka meelde filmi olulisemad tegelased ja nende nimed.

Jätkasime aktiivse rääkimisega. Olin ette valmistanud hulga küsimusi, millest igaüks oli kirjutatud paberiribale. Panin need tagurpidi lauale ja iga õpilane võttis endale kaks küsimust. Edasi käidi mööda klassi ringi, leiti paariline ja esitati talle oma küsimused ning kuulati vastuseid. Seejärel vahetati rollid – kes enne vastas, esitas nüüd oma küsimused. Kui mõlemad olid saanud rääkida, vahetati küsimustelipikud omavahel ja leiti uus paariline.

Küsimused inspireerisid arutlema

Küsimused olid erisugused. Näiteks: Nimeta viis tegusõna, mis seostuvad selle filmiga; Nimeta viis nimisõna, mis seostuvad selle filmiga; Too välja kolm huvitavat kohta selles filmis; Too välja kolm igavat kohta selles filmis; Nimeta viis omadussõna, mis seostuvad selle filmiga; Võrdle kaht tegelast. Mille poolest nad sarnanevad? Mille poolest erinevad? (üks õpilane võrdles koolidirektorit ja väikest tüdrukut Martat - koolidirektor oli juba vanem, teadis palju nõukogude ajast ja kartis kõike, Marta oli noor, ei teadnud palju ja ei kartnud midagi); Mida oleksid teinud peategelase asemel samamoodi?; Mida oleksid teinud peategelase asemel teistmoodi?; Mida õppisid sellest filmist?

Oli näha, et sellisel kujul ülesanne käivitas õppijad hästi ja neile meeldis üksteisega nelja silma all suhelda. Eriti vahva, et ka algaja õppur sai võimaluse kaasa lüüa ja et teised aitasid tal vajaduse korral küsimust mõista ja vastust sõnastada. Mina käisin mööda klassi ringi, kuualasin vestlusi kõrvalt ja aitasin vajaduse korral või andsin vestlusele mõne vahemärkusega hoogu juurde. Vahetevahel pöördusid õpilased omal alagatusel küsimustega ka minu poole, näiteks õpilane, kes oli filmi ühe palliga hinnanud, tuli mu juurde ja küsis, mis mina sellest fimist arvan ja millised filmid mulle üldse meeldivad.

Veel jõudsime õppida, kuidas kirjutada filmiarvustust. Et mul polnud aega õppijaile ise soovitusi ette valmistada, pidin asja loovalt lahendama. Seega kasutasin ingliskeelseid soovitusi suurepäraselt wikiHow-lehelt http://www.wikihow.com/Write-a-Movie-Review  ja õpilased tõid väikestes rühmades ise soovituste eri osadest välja olulisemad punktid, kirjutasid need tahvlile ja tutvustasid lühidalt kaaslastele.

Järgmises tunnis kirjutasimegi filmiarvustusi. Et vahepeal oli jälle aega mööda läinud, alustasin veelkordse väikese kokkuvõttega: olin pannud valmis viis lehte: Aeg ja koht; Peategelased; Süžee; Teema; Konflikt. Lehed käisid ringi ja kõik kirjutasid paarides või väikestes rühmades igale lehele midagi. Viimasena kirjutanud tegi oma lehest teistele kiire ülevaate. 

Teema-lehele kirjutati näiteks: tahtis näidata Nõukogude liitu, kuidas inimesed elasid seal; kindlasti tahtis näidata, kui sihikindlad on sportlased; eestlased on kõvad inimesed; tahtis näidata aega; kuidas keegi väike astub astu millelegi suurele; eneseületamine; vehklemine; koolielu nõukogude ajal.

Konflikti-lehel seisis: konflikt kooli direktori, lapsevanemate ja Endli vahel; konflikt Endli ja NSVL vahel; sportlase konflikt oma vstasega; konflikt ajastu ja tegevuste vahel.

Peale sellist eeltööd hakkasid kõik üsna rahulikult arvustusi kirjutama, ilma liigsete kommentaarideta teemal, miks me kogu aeg kirjutame :).

Märt Avandi meeldis kõigile

Vehkleja oli minu hinnangul päris hea film. Minu arvates on kõigil Eesti filmidel mingi sarnasus, selline sünge, pisut tume meeleolu. Nii ka sellel. Ilmselt on see tingitud sellest, et enamus Eesti filme on tehtud ühe ja sama režissööri poolt. Võrreldes teise Eesti filmi “Mandariinidega” oli “Vehkleja” pisut rõõmsameelsem, kuid väljendas ssmamoodi eestlaste kannatusi.

Film räägib endisest tippvehklejast Endel Nelisest, kes tuleb Leningradist Haapsalusse, et end venelaste eest varjata. Ta alustab tööd kehalise kasvatuse õpetajana ning peagi saab temast vehklemisringi treener.

Film on täis nõukogude hõngu ning pisut ka armastust ja hoolivust. Meeleolu oli ka heliefektidega päris hästi edasi antud. Visuaalselt oli film pisut hall ja väljendas inimeste tuima ja vaoshoitud olekut.

Näitlejad tegid minu arvates väga head tööd. Kokku olid kogutud nii mõnedki Eesti tipptegijad eesotsas Märt Avandi ja Lembit Ulfsakiga.

Film põhineb tõsielul ning selle reaalsus on hästi vaatajatele edasi antud. Kõigil, kes naudivad Eesti filme, soovitaksin “Vehkleja” ära vaadata.

Eesti emakeelega õpilase töö, esitatud autentsel kujul

Eelmisel nädalal vaatasin ühe Eesti filmi. Kohe tahaks öelda, et võrreldes teistega Eesti filmidega film Vehkleja oli päris hästi tehtud. Kui me võrdleme teistega maailma filmidega, siis ma annaks 4 balli 10st.

Kindlasti ma pean märkima, et ma vaatasin ainult algust ja lõppu. Niipalju, kui ma nägin, film tundus mulle väga hall ja ühtlane. Alati sa teadsid ette, mis juhtub järgmiste 10 minuti jooksul. Isegi kui sa vaatad ainult esimesed 20 minutid siis sa võid juba ära arvata, mis juhtub lõppus.

Tehniliselt poolt film oli väga hästi tehtud. Kõik inimesed olid sobivad ja heli oli päris hea.

Filmi lugu rääkib sellest, et tuntud vehkleja, kes oli olnud saksa sõjaväes, kolib Haapsalusse, et NKVD teda ei leiaks. Haapsalus ta on kehalise kasvatuse õpetaja. Ise ta oli hea vehkleja ja samuti õpetas ta oma lapsi vehklema. Terve film ta teeb nendega trenni ja filmi lõpus läheb oma lastega Leningradi, kus nendel on võistlused. Ta õpilane võidab ja siis NKVD võtab ta kinni ja saadab Siberisse.

Režissöör tahtis näidata, kuidas elasid inimesed NSVL-is. Millised raskused nendel olid. Peaks ütlema, et see Stalini aeg oli kõige õudsem.

Kokkuvõtteks ütleksin, et filmi tasub vaadata, vähemalt selle pärast, et see oli tehtud Eestis.

Vene emakeelega õpilase töö, esitatud autentsel kujul

Antud film “Vehkleja” ilmus välja aastal 2015. Minu arvates on see film üpris hea ning annab ülevaate NSVL ajastust. Kuid see on ka selline sünge süžeega, mis ei pruugi just kõikidele meeldida. Samuti on see film ka minu arvates väga pingetu, mis võib olla mõnele miinuseks ja mõnele plussiks.

Selle filmi peategelane Endel Nelis oli kuulus vehkleja Venemaal (NSVL ajal) ning oli olnud saksa sõjaväes ja seetõttu läks elama väiksesse Haapsallu, et võimud teda ei leiaks. Seal asutas ta vehklemisklubi koolis. Sinna läksid paljud lapsed. Direktor hakkas Endli kohta uurima ning leidis, et teda otsitakse ning andis teda ülesse kui too läks oma võistkonnaga Leningradi võistlema. Endel võeti kinni ning aasta pärast lasti lahti, kuna Stalin suri. Endel suundus tagasi Haapsallu.

Mulle meeldis kõige rohkem see koht filmis, kus väike vehkleja Marta võidab endast kordades pikema poisi.

Seda filmi ei saa pidada ainult ajaloofilmiks, vaid see on ka puhtalt spordifilm, mis võib tekitada tahtmise hakata tegelema vehklemisega.

Ma arvan, et iga inimene võiks seda filmi vaadata vähemalt 1 korra elus, kui meeldib, siis võib ka rohkem. 

                                    Kakskeelse õpilase töö, esitatud autentsel kujul 

Esitasin praegu kiiremate õpilaste arvustuste näiteid. Mitmed ei jõudnud oma tekste tunnis vamis ja peavad need esitama järgmisel nädalal. Võib-olla lisan siis veel mõne huvitava arvamuse.

Kokkuvõttes olen rahul, et noored hindavad eesti filme ja soovisid neid veel vaadata. Film võimaldab hästi arutada mitmesuguste teemade üle, paneb laiemalt mõtlema nii ajale kui ka  inimestele. Üks neiu tegi ettepaneku et järgmisena võiks vaadata mõnd Eesti komöödiat ja pakkus ise välja “Vallatud kurvid”, mida ta oli näinud ja mis talle oli väga meeldinud. Vahva mõte – ise poleks ma selle peale tulnudki, et ka nii vanu filme võiks vaatamiseks valida!