Elas kord ...

LUGUDE ILLUSTREERIMISEST JA LOOMISEST

Iga inimese enda elu on lugu ... Lood on ka kõikjal meie ümber ... Iga suur lugu koosneb omakorda väiksematest ... Lood on omavahel põimunud ... Ühest loost võib saada alguse teine ... Lugusid kuulates saame paremini teistest aru ... Lugusid rääkides saame paremini ka iseendast aru ... Lugude jagamine on rõõm sõnadest ja nauding suhtlemisest ...

Lugude jagamine ühendab ...

                                               © Fotolia

Tänapäevaste õppimispõhimõtete järgi saab lugusid edukalt kasutada erisuguste ainete õpetamisel. Keele- ja kirjandustundi sobivad need otse loomulikult imehästi.

11. klassi vene emakeelega rühma kirjanduse tunnis jõudsimegi teemani “Muinasjutud, muistendid ja müüdid”. Alustasin teemat väikese improvisatsiooniülesandega. Palusin kõigil kahe-kolmekesi kujutada pantomiimis üht stseeni mõnest tuntud muinasjutust. Vaatajad pidid siis lisaks nautimisele ka muinasjutu ära arvama. Et see õpperühm on väga loominguline, ei pidanud ma ülesannet mitu korda seletama, vaid kõik hakkasid kohe arutama, mida ja kuidas teha. Ja õige varsti saimegi jälgida katkeid “Buratinost”, “Merineitsist”, “Kakukesest”, “Vaprast tinasõdurist” jm.

Edasi kõik aga nii lihtsalt ei sujunud. Õpilased täitsid minu koostatud töölehe, millest sai infot ja tuli ka ise mõelda muinasjuttude tekke põhjuste, muinasjuttude kujunemise ja mõju üle jmt. Sellega saadi normaalselt hakkama. Järgmiseks tunniks olin planeerinud vaadata Eurovisioon 2002 vaheklippe. https://www.youtube.com/watch?v=_G5Gj6m6N98

Et see võistlus toimus Eestis, olid vaheklipid tehtud meie loojate poolt ja need olid minu meelest päris vahvad. Iga vaheklipp kujutab üht maailmakuulsat muinasjuttu, mille tegevus on toodud tänapäeva Eestisse. Iga klipp lõpeb väikese keerdkäiguga ja Eestit reklaamiva lausega. Näiteks aitab kuldkalake mehel restoranis täita soove, mida mehe pruut soovib. Seejärel soovib kala aga ise vabadust ja mees võtab kala koos akvaariumiga ning jättes maha oma suurte soovidega pruudi, jookseb mere äärde, kus laseb kala vette ja tunneb ka end vabana. 

Muinasjutud ei püsi raamatus ...

© Fotolia

Kahjuks aga ei meeldinud vaadatud klipid enamusele mu õppureist. Ainult mõni noor ütles, et talle osa klippe meeldis, osa mitte. Suurem osa aga lausus vaid, et ei meeldinud ega osanud seletada, miks. Olgu siis nii – pärast mõtlesin veel selle väikese ebaõnnestumise peale ja arvan, et ju ikka klippide mõte ei jõudnud noorteni. Neile oli kauge nii kujutatud aeg (nad olid sel ajal umbes nelja-aastased), klippides esinenud tuntud isikud ja tol ajal olulised sündmused. Nii ei jõudnud ka enamus nalja kohale. Järgmine kord mõtlen, kas neid klippe üldse kasutada ja kui, siis ehk vaid mõnda ja koos parema eeltööga ja rohkem läbi mõeldud ülesannetega.

Tunnis aga rääkisin õppijaile ausalt, et ma ei tea täpselt, mis ülesande ma lasen neil nüüd täita. Et mu sooviks oleks, et nad teeksid midagi loovat – videoklipi vmt. Selle peale õppijad just vaimustust üles ei näidanud ja paar inimest ütlesid otse, et nad ei taha seda teha, sest see võtaks pärast koolitunde liiga palju aeg, mida neil niigi napib. ,Hea küll – mõtlesin ka ise, et see videoklipp oleks antud hetkel veidi liiga keeruline ülesanne. Siis pakkusin välja, et nad võiksid teha fotoseeria, mis illustreeriks üht muinasjuttu. tegemist oleks samuti rühmatööga, mis peaks olema loovalt lahendatud. See ülesanne sai palju positiivsema vastuvõtu – on ju tänapäeva noortele pildistamine ülimalt igapäevane tegevus, mis käib suhteliselt kiirelt.

Praeguseks ei ole küll kõik fotoseeriad veel laekunud, pooled on aga valmis ja klassile koos taustajutuga ka esitatud. Ja need olid kõik väga toredad ... ja andekad ... ja erisugused ... ja hästi ette kantud ... ja ... Nii et olen väga rahul :)

Järgnevalt võite vaadata “Kolme põrsakese” fotoseeriat, mida autorid mul lahkelt blogis näidata lubasid :)

Esimene põrsake ehitas endale puumaja

Teine põrsake ehitas endale kivimaja

Kolmas põrsake tegi aga oma maja õlgedest 

Tuli kuri hunt ja puhus kolmanda põrsakese maja ümber 

Põrsake hakkas nutma

Esimene põrsake võttis kolmanda põrsakese oma majja :)

Hunt jäi pika ninaga

Edasi lugesime Faehlmanni muistendit “Koit ja hämarik (mis kõigile meeldis, kuigi oli nende arvates ka liiga kurb) ning arutasime muistendite ja müütide tekke, tegelaste, mõtte ja mõju üle. Nüüd soovisin, et õpilased ka ise mingi jutu looksid ja kirja paneksid.

Selleks tuli mul hea mõte kasutada inspiratsiooniallikana “Dixiti” mängu kaarte. http://www.rahvaraamat.ee/p/lauamäng-dixit/374582/et?ean=4779026560268

Ma pole seda mängu veel kunagi mänginud. Mängus kasutatavad kaardid on aga nii põnevad, kaunid ja inspireerivad, et neid saab keeletunnis kindlasti mitmel otstarbel kasutada. Ise tundsin küll, et kui ma neid kaarte vaatan, hakkavad kohe peas lood keerlema ... 

Laotasingi siis tunnis suure hulga kaarte lauale ja palusin igaühel ühe valida ning sellest inspireerituna loo kirjutada (muinasjutu-, muistendi- või müüdilaadse). Kaardid olid tõesti heaks sisendiks. Kõik leidsid kiirelt oma kaardi ja varsti valitses klassis vaikus, mida katkestas aeg-ajalt vaid ühe või teise õppija küsimus, kuidas mingit mõtet eesti keeles väljendada.

Järgnevalt lisan paar toredat lugu (kõik teised olid sama toredad!). Kaks neist on seejuures kirjutanud õpilased, kes on eesti keelt õppinud vaid üks ja kolm aastat! 

Ilus puu, pabermees ja väikemees metsas (Dixiti kaardid)

Ühes maal elas üks kirjamees. Kirjutamine oli tema lemmiktegevus. Ta kirjas iga päev ja elas suures lossis. Ta kirjas üks lugu juba kaheksa aastat ja varsti pidi lõpetama. Ta alati kandis endaga kaasa oma kirjatööd.

Ükskord ta otsustas pargi minna. Muidugi ta võttis oma algupärandi kaasa.  Sellel päeval oli väga kurb ilm. Oli vihm ja ta ootas, kui päike ilmus. Siis tuli välja ja kõik oli nagu alati. Ta jalutas tiiki juures. Äkki tuul lõõtsus väga tugev. Tuul keerutas kirjatöö ... ja see lendas tiikis Mehel nägul oli hirmuilme. Tema töö hävib … Ta kargas tiikisse aga ei osatud ujumist ja uppus …

Praegu see on legend. Iga kord, kui on tugev tuul, kõu ja vihm, tiikist ilmub paberimees ja jalutab selle tiiki juures!

Teist keelt umbes aasta õppinud õpilase töö, esitatud autentsel kujul

***

Elas kord üks väikene õnnetu ja inetu puu. Ta kasvas põllul, mis oli kõik täis kive. Tema juured ei saanud kasvada nende kivide tõttu, aga see teda ei häirinud – tal ei olnud kuskile minna. Nii ta oligi ühel ja samal kohal palju aastaid.

Kuid juhtus kord nii, et puhus tugev tuul ja tõi endaga kaasa ilusaid lehti. Nad olid südamekujulised ja smaragdrohelised. Selliseid meie puu veel näinud ei olnud. Tüve sees hakkas midagi lööma ja ta sai aru, et see on armastus. Ootamatult tundis ta niisugust jõudu enda sees, et tema juured hakkasid kiiresti kasvama ja kõiki kivimeid eri suunas  lükkama. Nüüd oli tal kindle esmärk pandud – leida seda ilusat puud ja olla temaga koos.

Ta kasvas palju aastaid enne, kui ta leidis teda üles. Aga lõpuks see oli seda väärt. Armastus muutus puud tundmatuseni: ta oli nüüd suur, kõrge ja tugev, lehed olid imerohelised, oksad sirged. Isegi tüve peal kasvasid kõiksugused lilled: tulbid, roosid, krüsanteemid, nelgid ja liiliad. Ja nende lillede lõhn kandus üle kogu põllu. Nii said kõik teised puud teada, et keegi neist sellel põllul leidis oma armastust.

Teise keele õppija töö, esitatud autentsel kujul

***

Mina tavaliselt ei jaluta palju metsades, aga täna oli ebatavaline päev. Tahtsin pärast tunde käia metsas. Meil Kakumäel on päris hea mets, mitte väga suur, aga piisavalt tihe ja ilus. Oli juba õhtu ja väga pime. Ma jalutasin ja jalutasin paar tundi ja märkasin, et kadusin. Teadsin küll, et mul on probleemid orienteerumisega.

Telefon oli kiuste välja lülitatud. Ma ei saanud helistada ja abile kutsuda mitte kedagi. Läksin just otseteed ja ootamatult nägin midagi väga imeliku. Nööril kuivas valge särk! Metsa keskel! Kes see saab olla? Kes saab elada metsas nii kaugel ja kus ta on praegu? Läksin natukene kaugele ja nägin väga väikse maja. Inimene kindlasti ei saa elada nii väikses majas. Koputasin ja astusin sisse.

Ma mitte kunagi ei näinud nii ilusat koju! See oli nii hubane ja hele, et ma tahtsin jääda. Majas elas väike poiss üheksa-kümne aastane. Aga ta ütles mulle, et ta ainult näeb välja nagu laps. Tegelikult ta oli juba 28 aastat vana ja tema saab kasvata, kui keegi armastab teda. Temal olid vanemad, kes armastasid teda väga, seepärast ta nägid välja mitte nagu mudilane. Aga pärast ta ärgas absoluutselt üksinda. Ta on elanud selles majas juba 20 aastat ja ei ole näinud kedagi.

Ma otsustasin jääda. Ma ei tea kuidas, aga ma armusin temasse. Ta hakkasin kasvata iga päev, väga kiiresti. Kahe nädala pärast ta juba oli välja näinud nagu kahekümneaastane noormees, nii ilus ja magiline, et ma ei saanud sellesse uskuda.

Homme me koos läheme metsast välja. Ma tahan näidata talle kõike maailma. Tahan, et ta oleks alati õnnelik ja siiras, kui ta oli sellel õhtul, kui ma esimest korda teda nägin.

Teist keelt umbes kolm aastat õppinud õppija töö, esitatud autentsel kujul

Nika ja tema kavalerid (Dixiti kaart)

Ühes suures linnas elab ilus neiu. Tema nimi on Nika. Ta on 22 aastat vana. Tal on ilusad pikad juuksed ja suured rohelised silmad.

Nika alati teas, et ta on väga armas tüdruk. Juba algklassides kõik poissid pöörasid tähelepanu ainult tema juurde. See meeldis väga Nikale, mis on arusaadav. Peaaegu igale tüdrukule see meeldib.

Ja üks kord Nikal olid rasked mõtteid. Ta ei teadnud, keda valida. Kaks noormehed Hans ja Toomas. Toomas on väga tark ja lahke, aga kehv. Teine (Hans) on väga rikas ja ilus, aga kuri ja rumal. Nika meeldis mõlemadele.

Väga kaua mõtles Nika, aga see ei aidanud talle. Sellepärast läks ta ühele nõiamoorile. Nika leidis teda internetist. Tuli ta moorile ja küsis, kas saab nõiamoor teha niimoodi, et noormehed mõlemad neiule kuuluvad. “Saan küll!” vastas nõiamoor.

Ja nagu see alati on, on vaja väga hoolikalt oma mõtted öelda. Moor ei palunud maksu Nikalt sellepärast, et ta võttis noormeeste elud ja moondas mehi kõrvarõngadest. Pärast ta andis kõrvarõngad Nikale. Ta sai aru, mis toimus poistega ja hakkas nuttma.

Nüüd Nika kannab neid kõrvarõngaid nagu mälestust kahest noormeestest, kes armastasid teda ja on tappatud tema lolluse tõttu. 

Teise keele õppija töö, esitatud autentsel kujul

Sellega me selle toreda teema seekord lõpetasime. On aeg edasi liikuda ....