Elas
kord ...
LUGUDE ILLUSTREERIMISEST JA LOOMISEST
Iga inimese
enda elu on lugu ... Lood on ka kõikjal meie ümber ... Iga suur lugu koosneb
omakorda väiksematest ... Lood on omavahel põimunud ... Ühest loost võib saada
alguse teine ... Lugusid kuulates saame paremini teistest aru ... Lugusid
rääkides saame paremini ka iseendast aru ... Lugude jagamine on rõõm sõnadest
ja nauding suhtlemisest ...
Lugude jagamine ühendab ...
© Fotolia
|
Tänapäevaste
õppimispõhimõtete järgi saab lugusid edukalt kasutada erisuguste ainete
õpetamisel. Keele- ja kirjandustundi sobivad need otse loomulikult imehästi.
11. klassi
vene emakeelega rühma kirjanduse tunnis jõudsimegi teemani “Muinasjutud,
muistendid ja müüdid”. Alustasin teemat väikese improvisatsiooniülesandega.
Palusin kõigil kahe-kolmekesi kujutada pantomiimis üht stseeni mõnest tuntud
muinasjutust. Vaatajad pidid siis lisaks nautimisele ka muinasjutu ära arvama.
Et see õpperühm on väga loominguline, ei pidanud ma ülesannet mitu korda seletama, vaid
kõik hakkasid kohe arutama, mida ja kuidas teha. Ja õige varsti saimegi jälgida
katkeid “Buratinost”, “Merineitsist”, “Kakukesest”, “Vaprast tinasõdurist” jm.
Edasi kõik
aga nii lihtsalt ei sujunud. Õpilased täitsid minu koostatud töölehe, millest
sai infot ja tuli ka ise mõelda muinasjuttude tekke põhjuste, muinasjuttude
kujunemise ja mõju üle jmt. Sellega saadi normaalselt hakkama. Järgmiseks
tunniks olin planeerinud vaadata Eurovisioon 2002 vaheklippe. https://www.youtube.com/watch?v=_G5Gj6m6N98
Et see võistlus
toimus Eestis, olid vaheklipid tehtud meie loojate poolt ja need olid minu
meelest päris vahvad. Iga vaheklipp kujutab üht maailmakuulsat muinasjuttu,
mille tegevus on toodud tänapäeva Eestisse. Iga klipp lõpeb väikese
keerdkäiguga ja Eestit reklaamiva lausega.
Näiteks aitab kuldkalake mehel restoranis täita soove, mida mehe pruut soovib.
Seejärel soovib kala aga ise vabadust ja mees võtab kala koos akvaariumiga ning
jättes maha oma suurte soovidega pruudi, jookseb mere äärde, kus laseb kala
vette ja tunneb ka end vabana.
Muinasjutud ei püsi raamatus ...© Fotolia |
Kahjuks aga ei meeldinud vaadatud klipid enamusele mu õppureist. Ainult
mõni noor ütles, et talle osa klippe meeldis, osa mitte. Suurem osa aga lausus vaid, et ei
meeldinud ega osanud seletada, miks. Olgu siis nii – pärast
mõtlesin veel selle väikese ebaõnnestumise peale ja arvan, et ju ikka klippide
mõte ei jõudnud noorteni. Neile oli kauge nii kujutatud aeg (nad
olid sel ajal umbes nelja-aastased), klippides esinenud tuntud isikud ja tol ajal olulised sündmused. Nii ei jõudnud ka enamus
nalja kohale. Järgmine kord mõtlen, kas neid klippe üldse kasutada ja kui, siis
ehk vaid mõnda ja koos parema eeltööga ja rohkem läbi mõeldud ülesannetega.
Tunnis aga
rääkisin õppijaile ausalt, et ma ei tea täpselt, mis ülesande ma lasen neil
nüüd täita. Et mu sooviks oleks, et nad teeksid midagi loovat – videoklipi vmt.
Selle peale õppijad just vaimustust üles ei näidanud ja paar inimest ütlesid
otse, et nad ei taha seda teha, sest see võtaks pärast koolitunde liiga palju aeg, mida neil niigi napib. ,Hea küll – mõtlesin ka ise, et see videoklipp
oleks antud hetkel veidi liiga keeruline ülesanne. Siis pakkusin välja, et nad
võiksid teha fotoseeria, mis illustreeriks üht muinasjuttu. tegemist oleks samuti
rühmatööga, mis peaks olema loovalt lahendatud. See ülesanne sai palju positiivsema
vastuvõtu – on ju tänapäeva noortele pildistamine ülimalt igapäevane tegevus, mis käib suhteliselt kiirelt.
Praeguseks
ei ole küll kõik fotoseeriad veel laekunud, pooled on aga valmis ja klassile koos
taustajutuga ka esitatud. Ja need olid kõik väga toredad ... ja andekad ... ja
erisugused ... ja hästi ette kantud ... ja ... Nii et olen väga rahul :)
Järgnevalt
võite vaadata “Kolme põrsakese” fotoseeriat, mida autorid mul lahkelt blogis
näidata lubasid :)
Esimene põrsake ehitas endale puumaja |
Teine põrsake ehitas endale kivimaja |
Kolmas põrsake tegi aga oma maja õlgedest |
Tuli kuri hunt ja puhus kolmanda põrsakese maja ümber |
Põrsake hakkas nutma |
Esimene põrsake võttis kolmanda põrsakese oma majja :) |
Hunt jäi pika ninaga |
Edasi lugesime Faehlmanni muistendit “Koit ja hämarik (mis kõigile meeldis,
kuigi oli nende arvates ka liiga kurb) ning arutasime muistendite ja
müütide tekke, tegelaste, mõtte ja mõju üle. Nüüd soovisin, et õpilased ka ise mingi jutu looksid ja kirja paneksid.
Selleks tuli mul hea mõte kasutada inspiratsiooniallikana “Dixiti”
mängu kaarte. http://www.rahvaraamat.ee/p/lauamäng-dixit/374582/et?ean=4779026560268
Ma pole seda mängu veel kunagi mänginud. Mängus kasutatavad kaardid on
aga nii põnevad, kaunid ja inspireerivad, et neid saab keeletunnis kindlasti
mitmel otstarbel kasutada. Ise tundsin küll, et kui ma neid kaarte vaatan,
hakkavad kohe peas lood keerlema ...
Laotasingi siis tunnis suure hulga kaarte
lauale ja palusin igaühel ühe valida ning sellest inspireerituna loo kirjutada (muinasjutu-, muistendi- või müüdilaadse). Kaardid olid tõesti heaks
sisendiks. Kõik leidsid kiirelt oma kaardi ja varsti valitses klassis vaikus,
mida katkestas aeg-ajalt vaid ühe või teise õppija küsimus, kuidas mingit mõtet
eesti keeles väljendada.
Järgnevalt lisan paar toredat lugu (kõik teised olid sama toredad!). Kaks neist on seejuures kirjutanud õpilased, kes on eesti keelt õppinud vaid üks ja kolm aastat!
Ilus puu, pabermees ja väikemees metsas (Dixiti kaardid) |
Ühes maal elas üks kirjamees. Kirjutamine oli tema
lemmiktegevus. Ta kirjas iga päev ja elas suures lossis. Ta kirjas üks lugu
juba kaheksa aastat ja varsti pidi lõpetama. Ta alati kandis endaga kaasa oma kirjatööd.
Ükskord ta otsustas pargi minna. Muidugi ta võttis oma algupärandi kaasa. Sellel päeval oli väga kurb ilm. Oli vihm ja ta ootas, kui
päike ilmus. Siis tuli välja ja kõik oli nagu alati. Ta jalutas tiiki
juures. Äkki tuul lõõtsus väga tugev. Tuul keerutas kirjatöö ... ja see lendas
tiikis Mehel nägul oli hirmuilme. Tema töö hävib … Ta kargas tiikisse aga ei
osatud ujumist ja uppus …
Praegu see on legend. Iga kord, kui on tugev tuul, kõu ja vihm,
tiikist ilmub paberimees ja jalutab selle tiiki juures!
Teist keelt umbes aasta õppinud õpilase töö, esitatud autentsel kujul
***
Elas kord üks väikene õnnetu ja inetu puu. Ta kasvas põllul, mis oli kõik täis kive. Tema juured ei saanud kasvada nende kivide tõttu, aga
see teda ei häirinud – tal ei olnud kuskile minna. Nii ta oligi ühel ja samal
kohal palju aastaid.
Kuid juhtus kord nii, et puhus tugev tuul ja tõi endaga
kaasa ilusaid lehti. Nad olid südamekujulised ja smaragdrohelised. Selliseid
meie puu veel näinud ei olnud. Tüve sees hakkas midagi lööma ja ta sai aru, et
see on armastus. Ootamatult tundis ta niisugust jõudu enda sees, et tema juured
hakkasid kiiresti kasvama ja kõiki kivimeid eri suunas lükkama. Nüüd oli tal kindle esmärk pandud –
leida seda ilusat puud ja olla temaga koos.
Ta kasvas palju aastaid enne, kui ta leidis teda üles. Aga
lõpuks see oli seda väärt. Armastus muutus puud tundmatuseni: ta oli nüüd suur,
kõrge ja tugev, lehed olid imerohelised, oksad sirged. Isegi tüve peal kasvasid
kõiksugused lilled: tulbid, roosid, krüsanteemid, nelgid ja liiliad. Ja nende
lillede lõhn kandus üle kogu põllu. Nii said kõik teised puud teada, et keegi
neist sellel põllul leidis oma armastust.
Teise keele õppija töö, esitatud autentsel kujul
***
Mina tavaliselt ei jaluta palju metsades, aga täna oli
ebatavaline päev. Tahtsin pärast tunde käia metsas. Meil Kakumäel on päris hea
mets, mitte väga suur, aga piisavalt tihe ja ilus. Oli juba õhtu ja väga pime.
Ma jalutasin ja jalutasin paar tundi ja märkasin, et kadusin. Teadsin küll, et
mul on probleemid orienteerumisega.
Telefon oli kiuste välja lülitatud. Ma ei saanud helistada
ja abile kutsuda mitte kedagi. Läksin just otseteed ja ootamatult nägin midagi
väga imeliku. Nööril kuivas valge särk! Metsa keskel! Kes see saab olla? Kes
saab elada metsas nii kaugel ja kus ta on praegu? Läksin natukene kaugele ja
nägin väga väikse maja. Inimene kindlasti ei saa elada nii väikses majas. Koputasin
ja astusin sisse.
Ma mitte kunagi ei näinud nii ilusat koju! See oli nii
hubane ja hele, et ma tahtsin jääda. Majas elas väike poiss üheksa-kümne
aastane. Aga ta ütles mulle, et ta ainult näeb välja nagu laps. Tegelikult ta
oli juba 28 aastat vana ja tema saab kasvata, kui keegi armastab teda. Temal
olid vanemad, kes armastasid teda väga, seepärast ta nägid välja mitte nagu
mudilane. Aga pärast ta ärgas absoluutselt üksinda. Ta on elanud selles majas
juba 20 aastat ja ei ole näinud kedagi.
Ma otsustasin jääda. Ma ei tea kuidas, aga ma armusin
temasse. Ta hakkasin kasvata iga päev, väga kiiresti. Kahe nädala pärast ta
juba oli välja näinud nagu kahekümneaastane noormees, nii ilus ja magiline, et
ma ei saanud sellesse uskuda.
Homme me koos läheme metsast välja. Ma tahan näidata talle
kõike maailma. Tahan, et ta oleks alati õnnelik ja siiras, kui ta oli sellel
õhtul, kui ma esimest korda teda nägin.
Teist keelt umbes kolm aastat õppinud õppija töö, esitatud autentsel kujul
Nika ja tema kavalerid (Dixiti kaart)
Ühes suures
linnas elab ilus neiu. Tema nimi on Nika. Ta on 22 aastat vana. Tal on ilusad
pikad juuksed ja suured rohelised silmad.
Nika alati teas,
et ta on väga armas tüdruk. Juba algklassides kõik poissid pöörasid tähelepanu
ainult tema juurde. See meeldis väga Nikale, mis on arusaadav. Peaaegu igale
tüdrukule see meeldib.
Ja üks kord
Nikal olid rasked mõtteid. Ta ei teadnud, keda valida. Kaks noormehed Hans ja
Toomas. Toomas on väga tark ja lahke, aga kehv. Teine (Hans) on väga rikas ja
ilus, aga kuri ja rumal. Nika meeldis mõlemadele.
Väga kaua mõtles
Nika, aga see ei aidanud talle. Sellepärast läks ta ühele nõiamoorile. Nika
leidis teda internetist. Tuli ta moorile ja küsis, kas saab nõiamoor teha
niimoodi, et noormehed mõlemad neiule kuuluvad. “Saan küll!” vastas nõiamoor.
Ja nagu see alati
on, on vaja väga hoolikalt oma mõtted öelda. Moor ei palunud maksu Nikalt
sellepärast, et ta võttis noormeeste elud ja moondas mehi kõrvarõngadest.
Pärast ta andis kõrvarõngad Nikale. Ta sai aru, mis toimus poistega ja hakkas nuttma.
Nüüd Nika kannab
neid kõrvarõngaid nagu mälestust kahest noormeestest, kes armastasid teda ja on
tappatud tema lolluse tõttu.
Teise keele õppija töö, esitatud autentsel kujul
Sellega me selle toreda teema seekord lõpetasime. On aeg edasi liikuda ....
Tere!
VastaKustutaOlete väga loominguline! Kas Teil on ka kogemusi mänguga Tik Tak Põmm või Alias? Näiteks Tik Tak Põmmis tuleb seletada kogu rühmale sõnu samal ajal, kui käes tiksub "pomm" ehk tiksuv taimer, mis võib iga kell lõhkeda. Kas oskate veel mingeid toredaid lauamänge soovitada?
Aitäh :)
KustutaPuna tõesti võimalikult mitmekesiseid ja huvitavaid õppetegevusi pakkuda, et õpilastel oleks mõnusam õppida. Aga eks mul ole ikka arenguruumi veel ka.
Aliast oleme mänginud eri viisidel, see on väga hea mäng keeletunni jaoks, meeldib ka alati kõigile. Tik-tak-põmmi pole mänginud - aitäh hea idee eest, proovin!
Olen ostnud mitmeid mängukaarte, praegu on neid poodides päris suur valik ja tuleb kogu aeg juurde. Täitsa vahva on näiteks "What the fruit" - seal on palju põnevaid fakte ja tuleb ära arvata, mis neist on tõesed ja mis jama. Olen seda ühe korra proovinud ja 11. klassi õpialsed mängisid huviga. Teine mäng, mida pole veel roovinud on "Kust ma seda kuulsin?" - seal on kaartidel tsitaadid tuntud filmidest, lauludest jm. Mängijad peavad ära arvama, kust need pärit on.