Vaata, milline sa ise oled!

DEMAGOOGIAST JA ARGUMENTEERITUD VÄITLUSEST

Selle inimesega ma ei räägi, ta on nii loll! Seda on kogu aeg nii tehtud, järelikult on see õige. Kui me nii teeme, siis tuleb katastroof. Vaata milline sa ise oled, siis alles hakka midagi arvama!

Ole vait, kui sa minuga räägid!

                                                                           © Fotolia

Selliseid jmt arvamusi võib vaidlustes tihti kuulda. Noorte puhul on teatud kategoorilisus ja must-valge maailmanägemine arusaadav – eks nad alles omanda kogemusi ja õpi end väljendama. Kurb on aga, paljud keskealised inimesed ei suuda kaaslasi kuulata ega loogiliselt argumenteerida, vaid jutt muutub ruttu demagoogiliseks ja vestluskaaslast hakatakse vihaselt ründama. Seega peaks asjaliku argumenteerimise ja lugupidava väitlemise oskuse harjutamine olema minu meelest koolis üks põhitegevusi - ja seda loomulikult ka eesti keele tundides.

On tore, et firma Speak Smart (vana nimega Väitluskoolitus) pakub palju toredaid ja kasulikke viise väitluskultuuri arendamiseksi: koolitusi, töötubasid, mänge, arutelu juhtimise teenuseid ja muud põnevat (http://www.speaksmart.ee/avalikud-koolitused). Sealhulgas koolitavad nad ka õpetajaid  ja koostavad  õppematerjale (http://www.debate.ee/materjalid/opik). Pärast ühel nende pakutaval kursusel “Argument kui suhtlusvahend” osalemist hakkasin omandatud oskusi ja saadud ideid kohe proovima ka oma tundides ja need õnnestusid kenasti. Oleme juba veidi harjutanud struktuurse teksti  loomist ning teinud esmatutvust argumendi koostamisega. Kavatsen oma oskusi edasi lihvida väitlusklubis (http://kultuur.ee/kursus/argumenteeritud-aruteluring) ja õpitut kohe ka oma tundides kasutada. Soovin, et mu õppijad mõistaksid ja kannaksid edasi arusaama, et inimesega, kelle jutt on struktureeritud ja väited argumenteeritud, on hea diskuteerida ka siis, kui sa temaga üldse nõus ei ole. 

Selles postituses kirjutan, kuidas tegime esimest tutvust demagoogia mõistega ja milleni see teema meid tunnis viis.


Lugesime ja arutasime oma rühmas artiklit “Väitlusseltsi kolumn: 15 demagoogiavõtet prügi väljaviimise näitel" (http://arvamus.postimees.ee/3362325/vaitlusseltsi-kolumn-15-demagoogiavotet-prugi-valjaviimise-naitel). Olin selle valinud, sest see tundus asjalik ja samas olid esitatud näited meelega üle võlli keeratud ja seega rohkem meeldejäävad. Näiteks demagoogiavõtte “rõhumine autoriteetidele” näide kõlab nii “Kim Kardashiangi on öelnud, et prügi väljaviimine tuleb jätta teiste inimeste kaela”.

Kas viia prügi välja või hakata demagoogitsema?

                                                             © Fotolia

Tundsin küll, et teemakäsitlus oli tunnis noortele kohati veidi keerulisevõitu. Samuti võtsid nad aeg-ajalt näiteid ikka liiga sõna-sõnalt. Sellest sain aru, kui üks noormees ütles: “Ma ju ikka vaatan ka, kellega ma üldse väitlema hakkan. Kui on ikka inimene, kellel mõistusega kõik korras ei ole, siis ma ei pea ju temaga üldse tegemist tegema”. Mõtlesin seepeale, et tuleb  kindlasti demagoogia teema juurde teinegi kord tagasi tulla ja püüan selleks ajaks välja töötada veel lihtsama ja praktilisema teemakäsitluse.

Praegu aga jätkasime demagoogiavõtetega tutvumist. Võtte “hernehirmutis ehk vastase seisukoha äärmuslikuks tõlgendamine” juures oli esitatud näide «Väitsid, et pean oma prügi välja viima. Ka Nõukogude Liidus sunniti inimesi igasuguseid asju tegema. Kas soovite, et kõik hakkaksid teie orjadeks?» Lisasin sellele näitele veel juurde, et sõna nõukogude on küllalt sageli demagoogias kasutatav, aga et ainult see, et midagi oli nõukogude ajal, ei tee seda veel iseenesest halvaks. Selle peale ütles üks vene emakeelega (selles rühmas on mitmeid hea eesti keele oskusega mitte-eestlasi) õpilane, et  “Nõukogude aeg oli ju tegelikult ikka hea aeg. Näiteks mu juuksur rääkis, et siis oli hea elada, tema palk oli näiteks 350 rubla”.

Kuigi see läks teemast veidi kõrvale, pidasin küsimust kindlasti vastust väärivaks ja ütlesin, et ma ei mäleta enam, millised olid juuksurite palgad, aga et minu palk oli peale ülikooli lõpetamist 120 rubla, aga minu kõrgharidusega onu töötas bussijuhina, sest sai seal palka 500 rubla. Õpilane hakkas seepeale edasi arutama ja esitas mitmeid väiteid, miks ikkagi oli nõukogude ajal hea elada. Kuulasin ta väiteid ja kommenteerisin neid oma arvamuse järgi ning tegin siis kokkuvõtte, et kõige suurem probleem oli ikka see, et ei olnud vabadust. Selle peale küsis õpilane, mis ikkagi on vabadus ja kas praegu on olemas täielik vabadus. 

Vabadus!!!

     © Fotolia

Jutt läks kohati juba päris filosoofiliseks ning sundis mind ka mälusoppidest välja tooma näiteid tolle aja elu kohta. Õpilane küsis ka, kas ma mäletan seda hetke, kui Eesti iseseisvus välja kuulutati. Ma ütlesin, et ma mäletan kogu seda aega – et see oli väga tore aeg. Siis tundus, et kõik on võimalik ja inimesed olid õnnelikud ning ootusärevuses. Hiljem muidugi selgus, et kõik pole võimalik ja et kõik inimesed pole võrdsed jne. Selgitasin ka, et mina olen selline inimene, kellele meeldib uusi asju teha, ise midagi välja mõelda ja ise oma tegevuse eest vastutada. Kui aga inimene tahab, et tema elu oleks võimaikult turvaliselt teiste poolt ära korraldatud, siis võis talle isegi nõukogude aeg rohkem sobida.

Ühel hetkel tundsin, et jutt läheb liiga pikale ja me oleme demagoogia teemast juba päris kaugele läinud. Ja et peamiselt vestlesime vaid mina ja see õpilane kahekesi. Teised kuulasid, küll päris suure tähelepanuga, aga keegi sõna sekka ei öelnud. Pöördusin siis ka teiste poole ja küsisin, mida nemad kuuldust ja üldse sellest teemast arvavad. Siis ütles üks neiu, et osa tema sugulastest oleks minuga nõus, aga teine osa mitte. Üks noormees ütles aga ootamatu üllatusena hoopis, et tema arvab, et see, mida nad praegu just kuulda said, oli tõeline argumenteeritud väitlus ilma demagoogiata. :) See oli küll parim kompliment. Ma polnud seda arutelu pidades üldse mõelnud, et peaksin argumenteeritult väitlema – ju aga on õpitu minusse siiski juba nii palju kinnistunud, et suudan seda ka alateadlikult kasutada.

Ütlesin seda ka õpilastele ja sellega saigi meie seekordne tund läbi. Väitlemisega kavatsen kindlasti tundides jätkata – hakkan selleks varsti uusi ülesandeid välja mõtlema.

Soovin kõigile argumenteeritud ja kaaslasi arvestavat väitlemist!

Enne kuula ja mõtle, siis räägi!

                                  © Fotolia