Hirmuäratav riidekapp ja täispuhutav küünal

LOOGIKA JA LOOVUSE ARENDAMISEST

Tunnen, et mul on oma selle aasta vene emakeelega kümnenda klassiga õnnestunud senimaani teha päris aktiivseid ja toredaid tunde: oleme läbinud kaks suuremat teemat: õpilasvahetus ja tänavaküsitlus (mõlemast olen ka blogis kirjutanud) ning vaadanud ka filmi “Mandariinid”. Vahva, aga nüüd tunnen, et ei tohi latti allla lasta ja peab kogu aeg mõtlema, kuidas sama heas vaimus jätkata.

Valisin järgmiseks teemaks “21. sajandi leiutise” (http://www.kynnimees.ee/et/toovihikud/praktiline-eestikeel-11klass-vihik1-toode), milles tuleb õppijail endil mingi õpilasleiutis välja mõelda ja selle kohta formaalses stiilis tutvustus kirjutada ning seda esitleda, samuti kirjutame arvatavasti pressiteate ja võib-olla teeme leiutisele ka muud reklaami. Eks näis!

© Fotolia

Alustasime teemat kahe sissejuhatava tunniga. Esimeses mõistatasime kas-küsimuste abil ära 20. sajandi leiutisi, teises pidasid õppijad lühikõnesid eesmärgiga äratada huvi loosiga saadud fantaasialeiutise vastu. Kirjutan mõlemast tunnist kohe lähemalt, sest need ülesanded on mu meelest vahvad ja tunnid õnnestusid.

Mis ma olen

Olin kunagi ammu teinud õpiku “Avatud uksed” jaoks ülesande, milles kasutasin toredat loetelu 20. sajandi sajast olulisest leiutisest. Nüüd valisin sealt oma õppijate arvule vastava hulga leiutisi ja kirjutasin igaühe neist  eraldi lipikule. 

© Fotolia

Tunnis lasin igal õpilasel endale juhuslikult leiutise tõmmata, nii et ta selle nime ise ei näinud. Seejärel kinnitas igaüks oma lipiku otsaesisele. Nüüd nägid kõik väga hästi kõigi teiste lipikuid, enda oma oli neil aga absoluutselt võimatu vaadata.

Leiutised olid näiteks: röster, tulekustuti, elektriauto, krediitkaart, ristsõna, kunstveri, miniseelik ...

© Fotolia

Siis hakkasid õpilased järjekorras oma leiutisi ära arvama. Et meil pole väga suur rühm, tegime seda kogu rühmaga koos. Üks õppija esitas kas-küsimusi, millele teised vastasid ei või jaa. Ja küsida palusin esitada mina-vormis nagu õppija ise oleks see leiutis, näiteks  Kas ma olen puust? Kas ma olen suur? Kas oma olen pehme? Kas mind kasutatakse õhtul? 

Olen selliseid kas-küsimustega äraarvamisi varemgi korduvalt tundides kasutanud, seekord oli aga kaks uuendust (lipiku otsaesisele kinnitamine ja mina-vormis küsimine). Mõlemad ideed pärinevad ühelt mu eelmise aasta toredalt õpilaselt. Aitäh talle, sest need töötasid väga hästi! 

Äraarvamine oli päris paraja raskusastmega pähkliks - võttis kõigil ikka veidi aega. Nägin, kuidas see arendas ka õppijate loogilist mõtlemist, mis ongi mu meelest ka väga oluline. Siinkohal meenub mulle, et kui enne selle ülesande koolis proovimist, arutasin asja veidi ühe kolleegiga, siis ta arvas, et peaks ikka õpilastele õige te vastuste nimekirja ette andma, mille hulgast nad siis oma vastuse leiavad. Ilma sellise abita pidas ta ülesannet liiga keerukaks. Ma ei olnud sellega nõus ega ole ka praegu! Just see, et vastus pole kuidagi ette teada, teeb ülesande tõeliseks ja tõstab oluliselt nii motivatsiooni kui ka tõhusuist Kooli üks suur probleem ongi mu meelest see, et liiga tihti on õige vastus olemas ja õpilane ei saa seda mitte ise avastada, vaid peab lihtsalt etteantud laehnduskäiku kopeerima. 

© Fotolia

Selle ülesande puhul meenub mulle veel üks tore tulemus. Nimelt õpib kümnenda klassi ühes rühmas noormees,  kes on tulnud Tartust ja valdab eesti keelt umbes nagu eestlane. Et tal on ka hea pea, kipub tal vahetevahel tunnis igavavavõitu olema. Nüüd aga tundus mulle küll, et ka tema tegi ülesannet hingega. Ta oli tulekustuti ja kui oli paarile küsimusele vastuse saanud, tegi kokkuvõtte: Ahaa, et ma olen punane ja seisan kooli koridoris. Ning arvas varsti enda muidugi ära ka, aga ma nägin, et ka talle polnud see ülesanne liiga lihtne ja oli seetõttu huvipakkuv :)

Daamid ja härrad. Soovin teile tutvustada huvitavat leiutist

Teises tunnis olin kirjutanud lipikutele nimisõnad koolikell, küünal, koolikott, pastakas, joogiautomaat, riidekapp, pall, nutitelefon ... ja omadussõnad iseliikuv, tervislik, biolagunev, hirmuäratav, painduv, täispuhutav, lukustatav, kõikvõimas ... Panin lipikud eraldi laudadele tekstiga allapoole ning palusin igal õppijal võtta endale kummaltki laualt ühe lipiku. Nii tekkis igaühele üks uudne leiutis, mille kohta ta pidi teistele tegema lühikese suulise esitluse eesmärgiga veenda kuulajaid, et just tema leiutise tootmiseks oleks vaja raha eraldada. Selle toreda idee sain muuseas väitluskoolituselt, millel paar kuud tagasi osalesin (http://www.speaksmart.ee)

Esitluse jaoks andsin ette punktid:

-       Mis asi see on?

-       Kellele toob see leiutis kasu?

-       Mille poolest see leiutis erineb varsematest seda tüüpi asjadest?

-       Kes seda tootma hakkab?

-       Kui palju see maksab?

Kummaski rühmas tekkisid eri kombinatsioonid, aga kõigi esitlemisega tulid noored edukalt toime! Järgnevalt mõned vahvad näited (lühendatult). 

© Fotolia

Iseliikuv pastakas – See vabastab õppijad igapäevamuredest, sest kirjutab kõik ise ja teab kõiki vastuseid.

Biolagunev pastakas - Kui see saab tühjaks, võib selle visata lihtsalt aknast välja. Kui sa lähed pärast tunde koju, on see pastakas juba lagunenud ja sa ei näe teda enam.

Painduv nutitelefon - See Telefon ei lähe kunagi katki, kui ta maha kukub. Ta lihtsalt paindub ja võtab uue kuju. Pärast aga saab jälle oma vana kuju tagasi.

Tervislik koolikell - See kell heliseb ja samal ajal ta ka puhastab õhku.

Tervislik äratuskell (üks õppija asendas kogemata koolikella äratuskellaga, aga nii tekkis veel üks vahva leiutis) - Kui see kell hommikul heliseb, siis lendab sealt välja väike vedru ja hakkab mööda tuba ringi lendama ja seejuures vastikut häält tegema. Inimene peab üles tõusma ja vedru kinni püüdma, enne see vait ei jää. Nii peab inimene palju liikuma ja see on tervislik.

© Fotolia

Täispuhutav küünal - Seda küünalt saab korduvalt kasutada. Ta puhutakse täis, pannakse põlema ja pärast jälle lastakse tühjaks.

Kõikvõimas küünal - See küünal saab muuta oma kuju ja värvi ning leegi suurust vastavalt kasutaja soovile. 

         

© Fotolia

Biolagunev riidekapp – Sobib konservatiivsetele inimestele, kes muidu kunagi oma kappi välja ei vaheta. Nüüd aga laguneb kapp ühel hetkel lihtsalt asjade ümbert ära.

Hirmuäratav riidekapp – See kapp sobib neile, kellele meeldivad õuduslood. Ma ei saa aga praegu rääkida, millega kapp teid hirmutab.  Ostke ja te näete. Ma ise ei tea ka, mis selle kapi sees on, sest ma kardan vaadata.

                                                                                                                                       

Kuulajad esitasid igale esinejale ka küsimusi ja mitme leiutise puhul tekkis päris hoogne arutelu. 

Kokkuvõttes tundsin, et tund oli igati korda läinud: õppijad said loovalt mõelda, palju kuulata ja rääkida – kõik olid kogu tunni innuga asja juures!