Millised on teie suhted presidendiga?

AKADEEMILISE KEELE ÕPETAMISEST ROLLIMÄNGU ABIL

Gümnaasiumi eesti keele kui teise keele tundides püüan eelkõige arendada õppijate akadeemilise keele oskust, mis aitab liikuda B1 ehk olmesuhtluse tasandilt B2-taseme suunas. Kuidas aga õpetada tõsisemat ja keerukamat akadeemilist keelt nii, et see ei muutuks õpilastele tuimaks, igavaks ega raskeks?

Kümnendas klassis on meil praegu käsil teema “Ainult üks küsimus”, mille jaoks kombineerin vihikuid “Praktiline eesti keel 10-1” (http://www.kynnimees.ee/et/toovihikud/praktiline-eestikeel-10klass-vihik1-toode) ja “Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1” (http://www.kynnimees.ee/et/eesti-keel-teise-keelena/praktiline-eesti-keel-teise-keelena-toode).

Alustasime presidendi vastuvõtu pildi vaatamisega. Pilt on tehtud mõned aastad tagasi ning sellel on esiplaanil Mark Soosaar ja Signe Kivi.  Arvasin, et need inimesed on õpilastele tõenäoliselt võõrad ja hakkasingi rääkima, et ilmselt te neid pildil olijaid ei tunne, need on ... Üks terane noormees ütles aga kiirelt mu jutu vahele: “Siin pildil on Mark Soosaar”. Vastasin mõnevõrra üllatunult: “Jah. Kust sa teda tunned?” Noormees vastas: “Pildi alla on kirjutatud” :).

Kombineeritud näidis töövihikust "Praktiline eesti keel 10-1" (originaalis on pildil ka allkiri)

Edasi lugesime lühiartiklit, milles tehti kokkuvõte presidendi vastuvõtu külaliste vastustest küsimusele “Mis on praegu Eesti jaoks oluline?” – arutasime vastajate mõtteid ja iga õpilane esitas ühe oma mõtte samal teemal. Järgnevalt mõned näited.

Eesti rahval on vaja toetada üksteist ja teha paremat haridust lastele.

Et Eestimaa rahvas oleks koos, et me toetaksime üksteist.

Minu jaoks praegu kõige olulisem on töötus, õppimine ja koostöö.

Kõik peavad elama rahus.

Et rahvas hoiaks kokku ja oleks ühtne.

Seejärel koostasid õpilased küsimusi, mida nemad ajakirjanikuna võiks presidendi vastuvõtu külalistelt küsiksid. Suunasin neid mitte piirduma vaid olmeteemadega, vaid mõtlema välja ka sisukaid küsimusi olulistel teemadel. Ja tulemus oli vahva! Jällegi paar näidet. 

Kui kaua te peoks valmistusite?

Kui palju teie abikaasa enne seda pidu valmistus?

Kes oli teie peastilist?

Mis põhjusel te olete siia kutsutud?
Millised on teie suhted presidendiga?

Kuidas te arvate, mis on kõige tähtsam probleem praegu meie riigis?

Kas te tahate muuta midagi poliitilises olukorras?

Mis on Eestimaa teie meelest?

Missugune peab olema ideaalne elu?

Mida te saate teha, et teine kord olla samas kohas, aga siis juba presidendina?

Nii et õpilased tuleksid ajakirjaniku tööga küll edukalt toime :).

                                       © Fotolia

Siis mängisime rollimängu, kus pooled õpilased olid presidendi vastuvõtu külalised ja pooled ajakirjanikud (ning pärast vastupidi). Külalised võisid endale oma soovi järgi valida konkreetsema rolli (kellena nad olid vastuvõtule kutsutud), võisid olla aga ka nemad ise.

Palusin kõigil püsti tõusta ja ruumis ringi liikuda, nagu ikka vastuvõttudel tehakse. Õpilased mängisid kenasti. Osa ajakirjanikke olid väga asjalikud, käisid ringi ja jälgisid, kes külalistest on vaba  ning pöördusid siis kenasti tema poole. Osa külalisi olid samuti vastuvõtule sobiliku hoiakuga, suhtlesid omavahel ja kui nende poole pöörduti, siis vastasid asjalikult. Mõni külaline peitis end siiski ka mõneks ajaks kapi taha ja üks ajakirjanik läks viieks minutiks klassiruumist kaduma :). Üldiselt laabus aga kõik nii nagu plaanitud.

Osalesin mängus ka ise külalise rollis. Vastasin ajakirjanikele näiteks seda, et mind kutsuti vastuvõtule kui aasta parimate õpetajate valimisel auhinnalisele kohale tulnut :) ja et ma ei taha saada presidendiks, sest mulle meeldib mu praegune töö, võib-olla tulen aga järgmisele vastuvõtule juba haridusministrina :).

                                        © Fotolia

Lõpus tegid ajakirjanikud saadud vastustest suulised lühikokkuvõtted. Üks lõbus kokkuvõte oli, et keskmiselt valmistuti vastuvõtuks umbes 10 aastat (üks vastaja 30 aastat, teine pool aastat ja kolmas kaks tundi).

Mulle meeldis, et kõik said rollimängus liikuda (seda oleks koolipäeva jooksul veel tunduvalt rohkem vaja), kõik said olla loomingulised ja samas mõelda olulistel teemadel, kõik said päris palju vabalt rääkida ja kasutada just akadeemilisemat keelt. Ülesanne tekitas ka parajat elevust ja õpilased lahkusid tunnist hea tujuga.

Sama teema järgmise osana seisab meil ees päris tänavaküsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine. Sellest peagi!