Ma valetasin teile

TEKSTI HUVITAVUSEST JA KOKKUVÕTTE KIRJUTAMISEST

Inimesed õpivad iga päev midagi. Kui palju sellest õpitakse koolis ja kui palju väljaspool kooliseinu? Kui palju õpitakse tunnis seda, mida õpetaja kavatses õpetada ja kui palju hoopis muud, mida õpetaja õpetada ei kavatsenud? Kui palju õpitakse teadlikult ja kui palju ebateadlikult?

Et õpilasi üldse õppimisse haarata, on kindlasti oluline leida käsitletavale teemale vaatenurk ja lähenemine, mis õpilasi puudutab ja on neile tähenduslik. Kui teema õpilastele korda ei lähe, siis ei saa tegelikust õppimisest üldse rääkidagi. Samas ei saa öelda, et on olemas ainult kindlad noorteteemad, mis õppijaid huvitavad ja ülejäänu jätab neid külmaks. Olen ise kogenud, kui erisuguste teemade peale võivad noored põlema minna, kui need on maailmale ja inimkonnale olulisi küsimusi puudutavad või õppijate elus tähtsaid probleeme lahendada aitavad. Seejuures on oluline ka teemakäsitlus hoogsus, intrigeerivus, lõbusus – keegi ei suuda kaua tegeleda igava ja tuima tööga.

Kirjutan selles postituses, kuidas käsitlesime eesti keele kui esimese keele õpperühmas valetamise teemat,  õppides samal ajal tekstist olulist leidma ja teksti kokkuvõtet koostama.

Valetamise teema juurde sattusin tegelikult täiesti juhuslikult. Asi oli selles, et olin juba mõnda aega kavatsenud hakata õpilastega harjutama teksti kokkuvõtte kirjutamist, milleks mulle oli andnud inspiratsiooni kokkuvõttevõistlus “Tuum” (http://vikerraadio.err.ee/v/10ecdc68-9acc-4a29-9fcc-09e96d8cbbc8). See konkurss toimub juba mitu aastat ja seal on alati olnud kasutusel ka tekstid, mis tõmbavad lugema ja pakuvad mõtlemisainet kauemakski. Valisingi oma õpilastele eelmise aasta konkursiteksti “Edukas valetamine on väga keeruline”.

                                   Kokkuvõttevõistlus on väärt asi

                                                                                         © Fotolia

Teemasse sissejuhatuseks tegime soojendusharjutusena tuntud keeleõppemängu “Kaks õiget, üks vale” – igaüks peab mõtlema enda kohta välja kolm huvitavat asja, mida kaaslased tema kohta ei tea (nt olen tulnud Eesti meistriks või olen mänginud teatris). Seejuures peavad kaks neist väidetest olema õiged, üks aga vale. Kaaslased esitavad mõned täpsustavad küsimused, millele väidete esitaja vastab loomulikult nii, nagu kõik oleks õige. Seejärel arvavad kaaslased, milline väide ei ole õige.

Mäng tuli päris hästi välja – õpilased “valetasid” üsna edukalt. Näiteks ütles üks õpilane, et ta magab viimasel ajal öösiti keskmiselt neli tundi, et ta on lennanud lennukiga üle viiesaja korra ja et ta on söönud koguviimase nädala iga päev kana. Teine õpilane ütles, et ta on värvinud oma juuksed punaseks, et ta armastab tennist mängida ja et ta oskab tantsida paljusid peotantse.

Seejärel jagasin õpilased paarideks ja andsin neile teksti (http://vikerraadio.err.ee/saade/tuum-2014/tekst). Tegemist oli intervjuuga, milles ajakirjanik esitas politseipsühholoog Kätlin küsimusi nt Kuidas hästi valetada? Kuidas valele jälile saada? Mis on valetamise evolutsiooniline põhjus? Mille kohta kõige rohkem valetatakse?

Paarilised said intervjuu eri osad.  Kumbki esitas oma osa olulisemad küsimused teisele, teine vastas neile oma arvamuse järgi ja seejärel luges küsimuse esitaja vastava vastuse ette.

Järgnes individuaalne töö – kokkuvõtte kirjutamine. Alguses arutasime lühidalt, mis kokkuvõte üldse on, miks ja kus on seda vaja kirjutada ning panime koos kirja punktid, millele hea kokkuvõte peaks vastama. Õpilased said mult ka lehe konkursi korraldajate soovitustega.

Kokkuvõte peab tooma välja teksti tuuma

                                                                                         © Fotolia

Kokkuvõtte sisu

• Kokkuvõte toob välja teksti tuuma (keskne väide, probleem, idee jne).
• Selle kõrval toob kokkuvõte välja teised olulised ideed.
• Kokkuvõte on omaette tekst, mis peab lugejale olema mõistetav ilma algtekstita.
• Kokkuvõte peab väljendama teksti sisu refereerija sõnadega.
• See ei tohi olla tsitaatide või kaudses kõneviisis ümberkirjutuste kogum. Tsitaadid sobivad ainult sellise info edasiandmiseks, mis on oluline ja autoril väga tabavas sõnastuses esitatud.
• Oluline on jälgida, et teksti mõte ei moonduks refereerimise käigus.
• Kokkuvõte on objektiivne, neutraalne tekst, milles ei tohiks olla kokkuvõtja enda hinnanguid, arusaamu, lisamõtteid.
• Kokkuvõte ei pea sisaldama viiteid põhiteksti autorile. Kui refereeritava mõtte taga on keegi, kes pole kokkuvõetava töö autor, siis tuleb see välja tuua.

Kokkuvõtte vorm

• Kokkuvõte peaks olema keelelt ja stiililt selge, lihtne tihe tekst.
• Selle saavutamiseks on oluline vältida mõttekordusi ja kõrvalepõikeid. Ka ei pea kokkuvõte järgima originaalteksti kompositsiooni.
• Tekst peab olema ortograafiliselt ja grammatiliselt korrektne.

http://vikerraadio.err.ee/saade/tuum-2014/tekst

Osa õpilasi jõudis oma kokkuvõtte tunnis valmis, teisel jäi see kodus lõpetada. Mõnel kulus töö esitamiseks lõpuks terve kuu ja nad said seejuures veidi ka teemakohaseid oskusi harjutada :) Näiteks küsisin ühelt noormehelt, kui kaugel ta kokkuvõte on ja ta vastas mulle, et saadab selle tänase päeva jooksul, et tal on pool arvutis valmis ja pool veel paberil. Tegelikult andis ta oma teksti mulle nädala pärast ja selle lõppu oli kirjutatud valetamise näitena: “Näiteks, siis kui ma ütlesin teile, et mul on pool tööd arvutis ja pool paberi peal valmis ma valetasin”. Järgnevalt paari õpilase kokkuvõtete esimesed variandid.

Õppija A kokkuvõtte esimene variant, esitatud autentsel kujul

Me kõik valetame tegelikult igapäevaselt. Mõne inimese puhul on vale läbinähtav, mõne puhul mitte. Politseis töötav psühholoog rääkis, kuidas politsei valesid tuvastab. Ta rääkis, milliseid vigu inimesed valetamisel teevad ning kuidas hästi valetada. Põhiline viga, mida inimesed valetamisel teevad, on see, et nad ei kontrolli oma kehakeelt. Nad ei näe valetades enesekindlad välja. Selleks, et hästi valetada, tuleb ise seda valet uskuda. Samuti valge pluusi kandmine jätab ausama ja usutavama mulje. Politsei tuvastab valet muidugi valedetektori ja faktide kogumise abil. Kuid valedetektor võib ka tihtipeale valet informatsiooni anda. Mõne teema puhul ei lähe inimene ärevaks mitte sellepärast, et ta valetab, vaid sellepärast, et teatud teemad on tema jaoks lihtsalt ärevust tekitavad. Samuti rääkis ta, et valetamsit õpitakse juba varases lapseeas ning mõnele inimesele jääbki mulje, et valetamine on on õige ja normaalne tegu.

Mõned valed teevad elu ilusamaks

                                                                                            © Fotolia

Õppija B (mitte-eesti emakeelega) kokkuvõtte esimene variant, esitatud autentsel kujul

Kätlin Konstabel ütles et ta väga palju valetab. Ise ta koolitab politseinikke. Ta rääkis, kuidas hästi valetada – tuleb end kontrollida (hingamist, meeleseisundid). Samuti ütles ta et ei tohi minna närvi. Ütles, et on palju eksiarvamusi valetamise kohta: mõni inimene on kõõrdsilmne, teine ei vaatagi silma.

Soovitab ta politseile: enne, kui hakata inimest üle kuulama, tasuks luua normaalne kontakt, et näha inimest rahulikus olekus. Ütles ka et valge värv saab mõjutada usaldusväärsust.

Oleks tore kui peres oleks asjad selged. Lapsed õpivad kõik valetama, seda ei saa vanemad vältida. Aga võiks olla nii, et on paika pandud, mille kohta ei tohi valetada. Valetamist proovitakse praegu ära tabada aju-uuringutega. Valedetektor hindab emotsiooni. Kõige tähtsam detektoriga on see et inimene ei läheks närvi ja oleks rahulik. See on päris raske, sest kui inimene valetab, saab inimese aju tohutu koormuse. Edukas valetamine on väga keeruline.

Näiteks, siis kui ma ütlesin teile, et mul on pool tööd arvutis ja pool paberi peal valmis ma valetasin.

Me kõik valetame aeg-ajalt

                                                                                      © Fotolia

Õppija C kokkuvõtte esimene variant, esitatud autentsel kujul

Inimesed valetavad iga päev. Enam levinud valed on “Mul läheb hästi” ja “Kõik on korras”. Politseinikke koolitatakse valesid märkama. Valesid on võimalik varjata täpselt sama moodi nagu petta valedetektoreid – tuleb end kontrollida. Tuleb käituda valetades täpselt samamoodi nagu tõtt rääkides.

Valede kohta on ka palju eksiarvamusi. Nimelt toetutakse liialt kindlatele punktidele ja märkidele, mis nö. aitavad valet eristada tõest. Tõde on selles, et inimesed on liiga keerulised, et seletada nende mõtteviisi mõninga kõne või kehakeelse liigutusega. Iga inimene on erinev, ning treenitud või väga heade valetajate valesid pole võimalik isegi valedetektoriga üles võtta. Kõige lollikindlam viis valele jälile saada on võrrelda inimese käitumist rahul olekus, pinge alla olekus ja seejärel võrrelda tema käitumist olukorras, kus eelnevalt tead, et küsitletav valetab.

Valed on eksisteerinud väga primitiivsetest aegadest saati. Valede otstarbe on üldjuhul väga lihtne: soovitakse saada eeliseid teiste ees või kaitsta end kurja vastu. Valetamine on loomulik ja ka vajalik meile. Sellegi poolest on inimestel üldiselt sõltuvalt valest raske valetada. Jah-ei küsimustele on lihtne vastata, aga kui palutakse pikemat selgitust anda, siis saab inimese aju tohutu koormuse. Ta peab tegema mitut asja korraga: asendama tõese info valega, arvestades sealjuures seda, et lugu võib olla vaja hiljem korrata. Peab ka arvestama sellega, et lugu oleks võimalikult tõepärane ja vastav tema tavalisele käitumisele. Seda õpivad ka lapsed ja selle vastu ei saa midagi teha. Vale on üldiselt väga lai mõiste häguste piiridega, see on kasulik ja samal ajal kahjulik. 

Valetamisest ei ole alati lihtne aru saada

                                                                                         © Fotolia

Esimestele kokkuvõttevariantidele lasin kaaslastel konkursitingimuste järgi tagasisidet anda ning andsin autoreile võimaluse kokkuvõte selle põhjal ümber kirjutada. Tõele au andes, seda küll keegi ei teinud :)

Tunnis järgnes meil aga arutelu valetamise teemal. Igaüks pidi esinema umbes kolmeminutilise suulise sõnavõtuga, milles väljendama oma mõtteid. Kaaslased kuulasid, küsisid, arutasid ... Kokkuvõttes jõuti järeldustele, et ...

valetamine on evolutsiooniliselt kujunenud nähtus; see on vajalik, kõik teevad seda mingites olukordades; valed on eri kaaluga; kerge on valetada võõrastele, kes sind ei tunne; kui keegi valetab, seda tihti märgatakse ja võetakse arvesse temaga edasisel suhtlemisel; väga olulistes asjades ei tohiks valetada; lähedased ei tohiks valetada asjades, mis teid mõlemaid oluliselt puudutavad; keerukamate asjade valetamine on raske, sest aju saab siis suure koormuse; valet ei ole sugugi alati lihtne ära tunda

Järgnevalt kavatsen veel lasta õpilastel analüüsida kokkuvõtteküsitluse võitjate tekste, tuua sealt välja peamõtted ja nende esitamise järjekorra ning võrrelda, mille poolest tema töö võitja oma ga sarnaneb ja mille poolest erineb (mis on üle, mis on puudu).

Valetamise teema oli huvitav, noortele oluline ning arusaadav ja arendav. Kõik said seda teemad läbides palju ise rääkida, teiste mõtteid kuulata ning diskuteerida. Õppisime teksti kokkuvõtet kirjutama – see on väga vajalik oskus, mis nõuab aga pikemaajalist harjutamist. Seda kavatsen ka eri viisidel edaspidi teha.