Väike-Eesti või Suur-Eesti?

HEAST LUGEMISTEKSTIST JA ERISUGUSTEST ARVAMUSTEST

Ma ei arva, et eesti keele tundides peaks tihti Eesti riigi ning eestlaste ja mitte-eestlaste temaatikat arutama, kuid päris mööda pole sellest minu meelest ka õige minna. Et mu 11. klassi õpperühmas on nüüdseks umbes pooleks nii nn puhtaid eestlasi kui nn mitte-eestlasi, siis teeb see nende teemade käsitlemise ühelt poolt keerukamaks, aga teiselt poolt ka palju huvitavamaks. Kirjutan, kuidas selle rühma õppijad eelmisel kevadel tegid eesti keele üleminekueksamit (meie koolis on selline eksam ette nähtud) ja mis arvamusi and Eesti ja eestimaalaste kohta avaldasid. 

Olin neile eksami lugemistekstiks valinud Martin Ehala essee "Väike-Eesti  ja Suur-Eesti" http://arvamus.postimees.ee/2727866/martin-ehala-vaike-eesti-ja-suur-eesti. Ausalt öeldes polnudki see  väga teadlik valik, vaid mul oli lihtsalt kiiresti sisukat ja huvitavat teksti tarvis ja see oli üks, mis mulle pähe tuli. Õppijad pidid eksamil teksti läbi lugema ja selle kohta kolm ülesannet täitma. Neist kahe esimesega said nad näidata, kuidas olid teksti autori mõtteid mõistnud ja kolmandas öelda välja oma seisukoha käsitletava teema kohta.

1. Mis iseloomustab artikli autori arvates väike-eestlust ja mis on väike-eestluse põhjuseks?
2. Mida tähendab artikli autori arvates Suur-Eesti ja kuidas saaks seda arendada?
3. Milline on sinu arvamus Väike-Eesti ja Suur-Eesti kohta?

                                Eksamitöö küsimused

Eksamitöid lugeda oli mul seekord tõesti põnev - vahepeal ununes isegi hindamine, sest olin õpilaste mõtetest nii haaratud. Hinded said muidugi ka pandud ja loomulikult arvestasin ma sealjuures essee mõistmise täpsust ning oma arvamuse esitamise loogilisust - ladusust, mitte seda, kuivõrd õpilase arvamus minu isikliku seisukohaga kattus :). Arvamused olid aga tõesti seinast seina, ning neid ei saanud seejuures sugugi vaid kirjutaja rahvuse järgi rühmitada. Palun tutvuge!

Mina isiklikult olen täielikult väike-eestlane. Kuid mul ei ole midagi selle vastu, kui inimesed otsustavad Eestist ära kolida, minu jaoks jäävad nad ikka eestlasteks, ja ma tunnen nende üle uhkust. Kuid mulle ei meeldi, kui minu riiki, Eestisse, asub elama liiga palju immigrante. Eesti peaks kõigepealt suutma ise oma rahvast toita ja rahvaarvu suurendada, muidu surevad kohalikud välja ja järgi jäävadki ainult immigrandid. 

Kuid minu arvates on artiklis Väike-Eesti ja Suur-Eesti mõisted väga hästi lahti seletatud. Ja ma nõustun autoriga, et rohkem peaks panustama Suur-Eesti arendamisse.

Väike-Eesti on armas ja oma 

© Fotolia

Olen ise venelane ning pooldan muidugi rohkem Suur-Eestit, kuna olen enda naha peal üle elanud diskrimineerimist ning arvan, et Eesti ei pea olema nii kinnine ning võiks omaks võtta ka muud rahvused. Väike-Eesti on just selline, kus muid rahvaid omaks ei võeta ning Väike-Eestis on venelastel vägagi raske hakkama saada. 

Suur-Eesti tooks palju muutusi ja ka arengut.

Eesti peaks olema avatum

© Fotolia

Väike-Eestil on liiga palju reegleid. Nad kogu aeg üritavad kedagi välja arvata. Venelastel on sinna väga raske sisse saada, isegi kui nad tahavad. Ma arvan, et see on probleem kogu Eesti jaoks. Mõned eestlased küsivad: “Miks venelased elavad eraldi?”. Sest paljud eestlased ei lase venelastel elada nendega ühes seltskonnas.

Suure-Eesti kohta tahan öelda, et peab rohkem töötama vene koolidega, mis asuvad mitte kesklinnas. Tahaks veel öelda, et paljud venelased nagu eestlased armastavad Eestit, räägivad vabalt eesti keeles, aga nad on ikka Suur-Eestis.

Paljud venelased armastavad Eestit nagu eestlased

© Fotolia

Ise puhta eestlasena sündinud ning tugevalt rahvuslikus ümbruskonnas üles kasvanud inimesena on minu maailmavaade meie kalli kultuuri ning kodu üle kasvanud liiga tähtsale kohale minu elus, et ma ei suudaks kunagi rahulikult vaadata seda laia maailma vaakumas. Ma võiks isegi öelda, et olen tüüpiline stereotüüp väike-eestlusest. Mu rahvustunne ja uhkus oma riigi üle on ülimalt suur, ma ei salliks silmaotsaski, kui keegi eestlaste kultuuri tuleks halvustama. Ma tunnen suurt uhkust selle üle, et olen eestlane ja laseks Eesti kultuuril pigem koos eestlastega välja surra, kui aktsepteeriks immigrante ja nende kultuuri kui osa Eestist. Minu jaoks tähendab mõiste “Suur-Eesti” eesti oma kultuuri ja rahva välja müümist parema elu jaoks.

Oleme uhked oma riigi üle

© Fotolia

Ma arvan, et Väike-Eesti on kõigis eestlastes olemas ja see on väga tugev ja uhke, sellest on raske loobuda. Kuna Eesti on väljasurev rahvus, arvan ma, et on oluline Suur-Eestit kiiresti kasvatada. Hiljem võib ju loota, et nemad või nende lapsed loobuvad oma teistest identiteetidest ja hakkavad nn “puhasteks eestlasteks”.  Eestlased üldiselt ei taha midagi kuulda Suur-Eestist, kuna Väike-Eesti mõju on liiga suur ja tugev. Kuid nagu artiklis on mainitud, sureb eesti rahvas varsti välja, kui me oleme isekad ja ei lase Väike-Eestist lahti.

Väike-Eesti ei ole jätkusuutlik

© Fotolia

Tavaliselt ei meeldi mulle inimesi sildistada, kuid mulle meeldib, kuidas artikli autor seda seekord teinud on. Ka mina näen nende kahe ühiskonnagrupi olemasolu. 

Mina väärtustan enam Suur-Eestit. Mulle meeldivad avatud mõttemaailmaga multikultuursed inimesed ja pean tõdema, et ka mina kuulun nende hulka. 

Usun, et nagu autor väitis, siis väike-eestlus hääbub vaikselt, sest reaalsuses ei saa Zero paradoks kunagi igavesti kesta.

Peame vaatama tulevikku

© Fotolia

Minu arvates Väike-Eesti ja Suur-Eesti võiksid töötada ja areneda koos, aidata üksteist, sellepärast, et neil on ühed ja samad eesmärgid: teha Eesti paremaks. Eestlased peavad mõtlema mitte ainult sellest, kuidas enda traditsioone ja keelt hoida, vaid ka sellest, kuidas eesti keelt säilitada ning eestlaste arvu tõsta.

Eesti arengu võti on koostöö

© Fotolia

Mina arvan, et Eestis on hetkel tõesti väike-eestlus ning see ei ole minu arust üldse kasulik. Mina olen täielikult suur-eestluse poolt, kuid ma arvan, et seda mõtet ei ole Eestis lihtne edasi kanda. Minu arust on väike-eestlus natukene tobe, kuid nii on see lihtsalt aastaid olnud.  Eestlased on alati olnud pisut põikpäised, kuid kui nüüd uutele generatsioonidele õpetada riske võtma, siis on täiesti võimalik Suur-Eesti saavutada.

Suur-Eestis peaks kõigil olema hea elada

© Fotolia

Kokkuvõttes arvan, et see tekst tõesti kõnetas õpilasi ja pani neid mõtlema. Mulle meeldis ka see, et noorte arvamused olid nii erinevad - see näitab minu meelest, et nad ütlesid välja oma tõelised mõtted. Samuti tekitab see hea pinnase edasisteks aruteludeks ja väitlusteks - mida mul ongi plaanis sellel aastal ette võtta.

Ise olen ikka Suur-Eesti poolt - arvan, et see on kasulik nii meie riigile kui loomulikult ka lihtsalt inimlik. Me peaksime inimesi mitte nii püüdlikult eri gruppidesse jagama - tegelikult on meil ühist palju rohkem kui erinevat. Ja erinevusi ei peaks pidama probleemiks, sageli on need pigem väärtus - teevad meie elu värvikamaks ja meid kokkuvõttes tugevamaks. Usun ka, et kui inimestesse hoolivalt suhtuda, siis nad üldjuhul vastavad samaga :)