See teema mõjutas mind

VAHETUSÕPILASE KONKURSIST JA TEEMA KOKKUVÕTTE TEGEMISEST 

Teema “Vahetusõpilane” oli kavandatud tervikstsüklina ja sellisena ta õnnestuski läbi viia. Kirjutan eelmisele postitusele jätkuks veel teise, milles kirjeldan selle teema edasist kulgu ning räägin ka kokkuvõttest ja hinnete panekust.

Niisiis – konkursiankeedi täitmisele järgnes motivatsioonikirja kirjutamine. Selleks tutvusid õpilased autentse juhisega, mida YFU kandidaatidele jagab, ning seejärel panid oma mõtted kirja. Mina käisin sel ajal mööda klassi ringi, jälgisin kirjutamise edenemist ning andsin vajaduse korral abi. Peamiselt vajasid õppijad abi sõnastuse koha pealt, lisaks tõukasin neid veidi tagant, et kirjad saaksid huvitavamad. Näiteks, kui üks noormees kirjutas, et ta käib jäähokitrennis ja on tulnud kolmekordseks Eesti meistriks, ütlesin talle , et see on huvitav ja et ta võiks veel kirjutada, miks talle just jäähoki meeldib. Poiss kirjutaski seepeale, et ... jäähoki teeb meheks ja teeb sind tugevamaks. Minu meelest lisavad sellised mõtted kirjale isiklikkust ja emotsionaalsust ning kiri on lugejaile huvitavam ning jääb seega ka paremini meelde, mis ongi ju üks motivatsioonikirja põhieesmärke.

Motivatsioonikiri peab näitama su tõsist soovi konkursil osaleda

Motivatsioonikirjad valmis, hakkasime valmistuma konkursiintervjuuks. Selleks lugesid õpilased kõigepealt läbi soovitused ja tüüpiliste eksimuste kirjeldused. Samuti tutvusid nad küsimustega, mida võidakse konkursiintervuul esitada. Seejärel arutasime soovitusi ning tegelesime ka uue sõnavaraga. 

TÜÜPILISED VEAD KONKURSIVESTLUSEL

- Vestlusele hilinemine.
- Halva esmamulje jätmine: ei tervitata, öeldakse oma nimi ebaselgelt vms.
- Ebakindel või liiga bravuurikas käitumine.
- Ebaselged eesmärgid: kandidaat ei tea ise, mida täpselt soovib, ei mäleta, mida ta on kirjutanud enesetutvustuses, räägib ise endale vastu.

             Katkend soovitustest töövihikust "Praktiline eesti keel" 10-1

VÕIMALIKKE KÜSIMUSI

- Palun kirjelda lühidalt, miks sa soovid vahetusaastale minna ja miks just nüüd.

- Miks tepid just sells sihtriikide valiku?

- Mis on sinu eesmärgid, mida soovid vahetusaasta jooksul saavutada?

- Kuidas planned need eesmärgid saaivutada?

               Katkend küsimustest töövihikust "Praktiline eesti keel" 10-1

Järgmises kahes tunnis viisime intervjuud läbi. Tegime seda nii, et alguses oli pool rühma intervjueerijad ja teine pool intervjueeritavad ning seejärel vahetasime rollid. Tõstsime pingid nii, et intervjueerijad said istuda ühe laua taha ritta ja intervjueeritav istus nende ees toolil. Intervjueeritavad lahkusid klassist ja neid kutsuti ükshaaval sisse ning küsitleti Üldiselt suhtusid kõik ülesandesse tõsiselt, mõnikord olid intervjueeritavad küll ka veidi naljatujus, aga siiski mitte ülemäära.

Õige valiku tegemine on mõnikord päris keeruline

Mulle meeldis eriti, kui asjalikult õpilased ise intervjueerimist korraldasid. Nad jagasid küsimused nii, et kõik saaksid midagi küsida. Samuti otsustas üks rühm intervjuu käigus muuta küsimuste järjekorda, sest nad nägid, et alguseks oleks vaja esitada lihtsamaid soojendusküsimusi. Intervjueeritavate kohta tehti ka märkmeid. Kui kõik olid intervjuul käinud, pidid intervjueerijad valima välja kaks kandidaati, kellele nad annavad YFU sipendumi ning valmistuma ka põhjendust esitama. Siis kutsuti kõik kandidaadid jälle klassi ja korraldajad tutvustasid neile konkursi tulemusi. Minu meelest suutsid noored teha õiglase valiku. Suunasin neid vaid siis, kui nad ütlesid, et tahaks anda stipendiumi Xxx-le, sest ta on tark ja tore poiss ja me tahame, et ta saaks stipendiumi. Ma selgitasin, et peab lähtuma ikkagi vaid intervjuul saadud muljest, mitte muust infost, mida nad klassikaaslaste kohta juba enne seda teemat teadsid.

Nii – seega oligi teema põhimõtteliselt läbitud. Otsustasin lõpetuseks lasta õpilastel kirjutada lühikese kokkuvõtva tekstikese (ligikaudu seitse lauset) vahetusõpilase teema kohta: mida said teada, mida ise mõtlevad, kas tahaksid minna ise vahetusõpilaseks jm. Seadsin tingimuseks, et tekstis tuleb kasutada selles teemas õpitud uusi sõnu (ning palusin neile joone alla tõmmata). Õpilaste tekstid olid toredad ja huvitavad: sain neist näha, mis oli neile oluline olnud ja ka seda, mida nad olid teemast õppinud. Eriti meeldisid mulle tekstid, kus õpilane oli tõesti siiralt oma mõtteid väljendanud ja ka oskuslikult uut sõnavara teksti põiminud, mis tegi teksti keerukamaks ja professionaalsemaks.

Teema “vahetusõpilane” mulle väga meeldis. Ma sain väga palju uut vahetusaastast teada. Selle teema õpimas ma õpisin väga palju uusi sõnu. Veel ma hakkasin mõtlema sellest, et võiks ka vahetusõpilaseks saada. Minule see oleks mingi väljakutse. Nüüd ma tean, kuidas vestlusel käituda. Ei tohi olla bravuurikas ja lodev. Kui sa oled kidakeelne, siis sind küll vahetusaastas osaleda ei vali.

Minu esmamulje vahetusõpilaste programmist oli suurepärane. Ma kuulsin, et nii maailmas kui ka Eestis on see programm. Alguses olin ebakindel, et see välismaale õppimine mõjuv mulle. Mõtlesin, et korraldajad liialdavad palju. Aga mitu päevat tagasi mu sõber räägis mulle, et ta taotles kohta vahetusõpilaste programmis. Ta ütles, et riik rahastab kõik. Ma sain aru, et see on hea võimalus tutvustada uute inimestega, saada palju huvitavaid asju kogeda ja teada.

Mul polnud eelnevaid kogemusi vahetusõppimisest, sellepärast see oli huvitav. Väga kasulik teada, kuidas taotleda, kuidas käituda konkursivestlusel ja kuidas kirjutada motivatsioon kiri. Sina saavutad edu, kui teed kõik need asjad õigesti. See teema mõjutas mind, võib-olla tulevikus mina ise osalen vahetusõppimise programmis. Oleks hea, kui keegi rahastas mind.

                                Õpilaste tekstid, esitatud autentsel kujul

Panin igale õpilasele vahetusõpilase teema eest ühe kokkuvõtliku hinde, milles arvestasin nii tunnis kaasatöötamist kui teema käigus loodu kirjalike tekstide sisukust ja keelekasutust (peamiselt keerukust, aga ka korrektsust). 

Kokkuvõttes pean seda teemat mitmes mõttes kasulikuks: õpilased said uut infot ja uusi teadmisi ning neil oli võimalus praktiliselt konkursivestlus läbi harjutada. Teema käigus arenes kindlasti ka noorte keeleoskus. Teemas omandatud kogemusi saab rakendada edaspidi mitmesugustes konkursiolukordades, mis elus ette tulevad.

Ja lõpetuseks veel üks tore näide, kuidas omandatud oskused õpilasele juba ka elus kasu tõid. Nimelt tuli selle teema viimases tunni alguses üks noormees tunni minu juurde ja palus, et ma ta motivatsioonikirja läbi vaataksin, vajaduse korral parandaksin ning lõpetada aitaksin. Ta oli kirjutanud igati sisuka kirja osalemaks noorte muusikute stipendiumite konkursil. Et noormees tegeleb muusika loomise ja esitamisega, sobib see konkurss talle väga hästi ja ma tõesti loodan, et ta sealt ka toetust saab. Aga, kindlasti saab ta väärtusliku kogemuse.