45 minutit – pikk või lühike aeg?

TUNNI TEMPOST JA VAHELDUSRIKKUSEST

Enne kooli tööleminekut tundus 45 minutit mulle üsna lühikese ajana. Olin ju harjunud kursustel töötama pooleteisttunniste või pikemategi õppekordade kaupa.

Nüüd on mu arvamus tunni pikkuse suhtes päris palju muutunud. Olen mõistnud, et tegelikult on kolmveerand tunni üllatavalt pikk aeg, mis võib ebapiisava kavandamise korral õpilaste jaoks kergesti igavaks muutuda ja venima hakata. Kui mul on aga tund eelnevalt korralikult ja mitmekesiselt planeeritud, jõuab selle ajaga ootamatult palju ära teha.

Aeg on suhteline suurus

© Fotolia

Kirjeldan üht eesti keele kui teise keele tundi kümnendas klassis, mille jooksul jõudsime teha nelja tegevust. Tegemist oli teise tunniga õppetsüklist “Vahetusõpilane” töövihikust  "Praktiline  eesti keel 10-1" (http://www.kynnimees.ee/et/toovihikud/praktiline-eestikeel-10klass-vihik1-toode). Olgugi, etkasutasime emakeeleõppijaile mõeldud materjali, sobis see veidi kohandatud (ehk lühendatud) kujul hästi ka teise keele õppijaile.  

Eelmises tunnis olime tutvunud õpilasvahetuse kuulutusega ja lugenud teksti, milles üks eesti noormees jagas muljeid oma vahetusaastast Saksamaal.

Kuulutus töövihikust "Praktiline eesti keel" 10-1

Alustasime tundi soojendusharjutusega, et õpilastel oleks kergem muude ainete tundidest eesti keelele ümber lülituda. Et see tund oli nädala alguses, palusin igaühel mõelda ühe sõna mis haakuks tema möödunud nädalavahetusega. Seejäre ütlesid noored järjest oma sõnad ning kaaslased püüdsid ära arvata, mis sündmus sõnaga seostub. Tegime harjutust kiires tempos ja see sujus üsna hästi. Oli näha, et igale inimesele on oluline, et tema vastu isiklikku huvi tuntakse. Öeldud sõnad olid erisugused – äraarvamiseks lihtsamad, näiteks jäähoki, kui noormees käis jäähokitrennis kui ka keerukamad, näiteks emaga või mitte. Kokku kestis soojendusharjutus kümme minutit.

Tundi peaks alustama soojendusega

© Fotolia

Edasi kordasime eelmises tunnis loetud tekstist välja kirjutatud sõnu, mis õpilaste endi arvates olid neile vajalikud, aga seni mitte eriti tuntud. Sellisteks sõnadeks olid näiteks kohanema, vaimustus, erand, väljakutse, tõus ja mõõn, üritama - mitmed just B2-taseme formaalsemasse sõnavarra kuuluvad. Ma ei olnud teadlikult lasnud sõnu kodus pähe õppida ega teinud nende peale mingit kontrolli. Selle asemel mängisime tunnis nende sõnadega "Aliase" mängu. Tegime seda paaristööna. Mäng oli lõbus nagu tavaliselt - õppijad selgitasid sõnu toredasti, näiteks see on see, kui rand läheb suuremaks - vastus oli mõõn. Niimoodi kasutatavad õppijad sõnu fraasides ja need jäävad neile suurema vaevata ning öiges vormis ja kontekstis meelde. Ka see harjutus kestis kümme minutit.

Mängulised elemendid teevad harjutamise vahvamaks

© Fotolia

Edasi vahetasime paare ja jätkasime rääkimisharjutusega, milles arutati loetud teksti kohta esitatud küsimusi. Sedagi tehti paaristööna, et kõik saaksid rohkem rääkida. Vastamine ei nõudnud mitte faktiteadmisi, vaid analüüsi- ja üldistusoskust. Käisin ise kogu ülesande tegemise aja klassis ringi, kuulasin ja aitasin vajaduse korral veidi juttu edasi. Seegi tunniosa võttis meil kümme minutit.

Kui hästi peaks vahetusõpilaseks kandideerija oskama vastava maa keelt?
Mida tuleb teha, et uues kultuuris kõige kergemini kohaneda?
Millised raskused võivad vahetusõpilasel tekkida? Kuidas neid ületada?

                                    Küsimuste näiteid töövihikust "Praktiline eesti keel" 10-1

Ja nüüd liikusime uue osa juurde, milleks oli vahetusõpilase taotlusankeedi täitmine. Ankeet on autentne (ehk päriselt sellel konkursil kasutatav). See ei olnud üldiselt keeruline, kuid seal esines siiski mitmeid õppijaile uusi sõnu, näiteks taotlus, sihtriikide eelistus, allikad, aga ka kontakttel (ehk siis kontakttelefoni lühend). See ongi autentsete materjalide teine eelis, peale motiveerivuse, et nad sisaldavad elus tegelikult vajalikke sõnu, mida ainult õpiku järgi õppides sageli ette ei pruugi tulla.

Ankeetide täitmine kestis jällegi umbes kümme minutit - kellegi veidi vähem, kellelgi veidi rohkem. Et mõnel õpilasel oli õppematerjal koju ununenud, siis täitsid mõned paarid kahe peale ühe ankeedi. Ja nagu ikka - tuleb siis rohkem tahtmist oma vaimukust näidata :). Nii otsustasid kaks noormeest tehagi endast ühe inimese - st et kirjutati ühe eesnimi ja teise perekonnanimi, ühe isa ja teise ema, ema ametiks sai med-õpetaja (meditsiiniõde + õpetaja) jne. Teine paar täitis ankeedi ühe inimese kohta, aga see sai endale emaks Kim Kardashiani ja isaks Kanye Westi ning vennaks Justin Bieberi. 

Õpilaste täidetud ankeet

Minu meelest on see OK, set paras annus nalja teeb tunni lahedamaks. Samas jälgin muidugi seda, et naljategemise tõttu ei jäetaks ülesannet täitmata. 

Siinkohal saigi tund läbi. Viis minutit kulus märkamatult muude tegevuste vahele, ühel teisele ümberlülitumiseks ja selgitusteks.

Kokkuvõttes jäin selle tunniga rahule, sest jõudsime palju teha, tegevused olid mitmekesised ja õpilased olid aktiivselt asja juures. Ei ole muidugi väga kerge igaks tunniks välja mõelda plaani, mis sisaldaks uusi motiveerivaid ja arendavaid tegevusi. Kui see õnnestub, on tunni juhtimine aga tõeline rõõm - kõik töötavad innukalt, keegi ei sega tundi ega tegele kõrvaliste asjadega! On muidugi ka loomulik, et kõik enda arvates head ideed ei pruugi alati tunnis nii hästi õnnestuda, aga ega sellestki pole midagi. Tuleb asjasse suhtuda rahulikult ja olla paindlik tegevusi ka ümber korraldama :)