!!! või ???

EKSAMITULEMUSTEST JA KOOLIDE REASTAMISEST

Eelmisel nädalal sain väikese üllatuse osaliseks. Nimelt avaldati traditsioonilised koolide edetabelid riigieksamite tulemuste põhjal – ja meie kool ehk siis minu õpperühm oli eesti keele kui teise keele tulemustes esikohal. Muidugi olen rõõmus ja arvan, et õpilased olid igati tublid,  samas tekitab see ootamatu tähelepanu ka soovi teemat lühidalt kommenteerida.

Kõigepealt on mul hea meel, et meie edu saabus ilma erilise eksamidrillita. Ma ei hakanud õpilasi närvi ajama juttudega lähenevast väga olulisest riigieksamist ega võtnud kordagi jutuks teemat, kui oluline on nende eksamitulemus ka koolile. Muidugi teadsime kõik, et eksam aasta lõpus toimub: tegime muude õppetegevuste vahele päris palju ka eksamiülesandeid, et õppijad nende vormiga harjuksid ning et ma näeksin nende taset ja saaksime olemasolevaid lünki täita. Lasin ka õppijail endil oma osaoskuste taset hinnata – ja nad suutsid seda üsna objektiivselt teha. Mu õppijaile oli üldiselt kõige kergem kuulamine, rohkem raskusi valmistasid kõigile kirjutamine ning sõnavara ja mõnele rääkimine.

Teiseks – pean väga oluliseks, et tegime ka palju muud: kirjutasime mitmesuguseid tekste, mitte vaid arutlusi ja poolametlikke kirju; rääkisime igasugustel teemadel, vaatasime filmi, mängisime jmt. Loodan ja usun, et see kõik muutis eesti keele õppe sisukamaks ja huvitavamaks ning eesti keel hakkas õppureile ka rohkem meeldima. Samuti tegi see õppijad julgemaks ja arendas neis paindlikkust ning loovust erisuguste situatsioonidega toimetulekuks. Lõppude lõpuks – ei õpi me ju ometi eksami jaoks! Eksam on lihtsalt üks mõõdupuu, aga tegelik mõõduvõtmine toimub ikka päriselus.

Elu nõuab palju rohkem kui riiigieksam!

Seega ei pea ma tegelikult eksamitulemusi üldse kõige tähtsamaks. Sellest on palju räägitud ja ka mina olen seda meelt, et need on vaid üks näitaja paljude muude kõrval, mille järgi kooli headust hinnata. Isegi pean sama suureks või suuremakski saavutuseks kui 12. klassi eksamitulemusi mõne oma 11. klassi õpilase eesti keele õpimotivatsiooni tõusu ja suurt keelelist arengut väga madalalt algtasemelt suhtluspädevuseni (olgugi et see ei olnud veel gümnaasiumitase). Leian et hea kool toetab iga õppurit, aitab tal tema algtasemest edasi areneda ning tekitab tas tunde, et ta on edukas ja hea inimene.

Hea kool toetab iga õppurit

Üldise koolide pingeritta seadmise võiks minu meelest lõpetada. Praegu olen aga rõõmus, et meie tulemused näitasid, et eksamiedu võib saavutada ilma liigse pinge ja stressita, vabas ja loomulikus õppeprotsessis.

Õppijad peaksid olema koolis rõõmsad!