Kas mina olen küberkiusaja?

VÕÕRSÕNADE ÕPPIMISEST JA INFOVOLDIKU KOOSTAMISEST 

Tänapäeva noorte jaoks on internet lahutamatu elu osa, ilma milleta pole võimalik päevagi veeta. Selles vallas on nad ka asjatundjad ja seega sobivad netikasutusega seotud teemad üldjuhul hästi nii suuliseks kui ka kirjalikuks arutlemiseks. Praktilise eesti keele töövihikus (http://www.kynnimees.ee/et/toovihikud/praktiline-eestikeel-10klass-vihik2-toode)
ongi teema „Minu ID-entiteet“ põhilugemistekst jällegi netikasutuse teemal, käsitledes seekord selle negatiivsemat külge: küberkiusamist.

Teema sissejuhatuseks lugesime töövihikust noore neiu murekirja Infoliinile.

Tere Infoliin!

Pöördun Teie poole suure murega ja loodan tõesti väga, et oskate mulle nõu anda.

Keegi on loonud minu fotosid kasutades libakonto ühte kahtlasse tutvumisportaali. Kõige hullem, et seal on ka minu mobiilinumber juures. Eile õhtul hakkasin saama metsikult kõnesid mingitelt meestelt. Küsisin ühelt, kust ta mu numbrit teab, ja siis ta ütles, et see on mul profiili juures kirjas selles portaalis. Leidsingi konto üles ja seal oli minu pilte ja telefoninumber ja et ma olen ülivallatu jne, samuti oli minu nimel vastatud kommentaaridele.

Ma ei tea, kes on seda teinud ja miks ta minu suhtes nii käitub. Samuti ei tea ma, mida peaksin ette võtma. Tahan selle konto kohe sulgeda, aga ei tea, kuidas. telefoni ei ole täna üldse julgenud sisse lülitada.

Aidake palun!!!

Sirly Kuusk

Tekst praktilise eesti keele töövihiku harjutusest

Seejärel arutasime, mis laadi tegevusega on sellise libakonto loomise puhul tegemist, otsisime internetist infot, mis karistus on sellise teo eest ette nähtud ja mida peaks kannatanu antud olukorras tegema ning kirjutasime Sirlyle Infoliini töötaja nimel vastus.

Enne põhiteksti lugemist pakkusid õpilased, millest selles võiks juttu olla, kui loo pealkirjaks on „Küberkiusamine: kiusamiskäitumise peidus pool“. Seejärel loeti teksti, mis on pärit ajakirjast „Haridus“ ja mille autor tutvustab selles oma bakalaureusetöö raames läbi viidud uuringu tulemusi. Uuringus vaadeldi Tartu õpilaste arvamusi ja käitumist seoses küberkiusamisega.

Eraldi on toodud välja kiusajate ja kiusamise ohvrite vastuste kokkuvõtted kiusamisliikide, kiusamise vahendite, kiusamise ohvriks sattumise, ohvrite reageeringute jm kohta. 

©  Fotolia

Teksti lugedes tuleb leida vastused küsimustele: kuidas defineeritakse küberkiusamist, mis on ühist küberkiusamise ohvritel ja kiusajatel, millised on kolm levinumat küberkiusamise liiki Eestis, mis on kolm suuremat erinevust tavalise koolikiusamise ja küberkiusamise vahel ja mida soovitab autor küberkiusamise tõkestamiseks ette võtta. 

Et tegemist on teadustekstiga, harjutakse seda lugedes ka vastava stiiliga ning õpitakse graafikute lugemist ja tekstisiseste viidete jälgimist. 

Eraldi tegelesime ka sõnade õppimisega, nimelt oli teadustekstile omaselt selles palju võõrsõnu, nagu identiteet, anonüümne, sertifikaat, adekvaatne, psüühiline, emotsionaalne, definitsioon, kontingent, statistiliselt, alternatiiv, kategooria, ignoreerima, reageerima, tendents, võhik. Nende paremaks omandamiseks on töövihikus pakutud kaks harjutust. Esiteks otsisid õpilased etteantud võõrsõnade juurde netist kasutusnäiteid ja leidsid nende abil sõna tähenduse. Teiseks tuli õpitud võõrsõnad sobivalt järgnevasse lünkteksti paigutada. 

Eile tuli minu postkasti internetis leviv ...................................... kettkiri. Selles kirjutati, et .............................. on tõestatud käesoleva aasta erilisus. Nimelt olevat selle aasta ühes kuus koguni viis pühapäeva. Kiri oli väga .......................................... ja selles õnnitleti kõiki selle suurepärase sündmuse puhul. Kirja lõpus kästi see kindlasti vähemalt seitsmele isikule edasi saata, soovitavalt nii, et kirja saajad oleksid eri .................................... kuuluvad inimesed. Kui nii käitun, siis lubati mulle saata vastav ..................................., mis garanteerib mulle edu ja õnne aasta lõpuni. Kui ma aga peaksin kirja .................................., siis hoiatati mind saabuvate õnnetuste eest. Õnneks ei kuulu ma sellesse ................................., keda oleks nii kerge petta ja ähvardada. Ma ei pea end matemaatikas ....................................... ning oskan seega välja arvutada, et viie pühapäeva ühes kuus esinemine ei ole mingi üliharuldane sündmus. Loomulikult ei usu ma ka kettkirjade edasisaatmise mõttekusse. Seega reageerisin ................................. ja saatsin kirja otse prügikasti.

Praktilise eesti keele töövihiku harjutus

Lisasin neile kahele harjutusele veel ühe: palusin õppijail kirjutada kokkuvõtva tekstikese küberkiusamisest, nii et selles oleks kasutatud vähemalt 12 õpitud võõrsõna. Need sõnad tuli tekstis ka alla joonida, et mul oleks kergem neid märgata. Järgnevalt on esitatud kolme õpilase tööd. Minu meelest on need igati õnnestunud: terviklikud ja sisukad ning võõrsõnad üldiselt väga sobivalt kasutatud. Usun, et just see, kui õppija peab sõna päris tekstis kasutama, annab kõige täpsemat infot, kui hästi ta selle tähendust mõistab. Mõne sõna puhul on ka näha väikest segadust sellest arusaamisel – nende sõnadega tegelesime pärast kirjutamist veel veidi.

Küberkiusamist võime tänapäeval defineerida kui ühte kiusamise kategooriat, mis toimub internetis.Küberkiusamine on tänapäeval väga suur probleem. Statistiliselt tegelevad küberkiusamisega alates 10-16 kontingenti kuuluvad teismelised, kes varjavad oma identiteeti ja kirjutavad anonüümselt roppusi, sõimavad teisi omaealisi, levitavad halbu kuulujutte jne.

Ohver, keda kiusatakse, võib saada suure emotsionaalse või psüühilise häire. Paljud ohvrid reageerivad sellisele kiusamisele erinevalt, näiteks kustutavad oma interneti kasutajad või hakkavad ignoreerima oma kiusajaid.

Abi saamiseks peaksid noored pöörduma oma vanemate poole. Kahjuks seda tehakse vähe, sest kardetakse, et vanemad on võhikud ja ei oskaks neid aidata.

Samuti peaksid vanemad olema adekvaatsed oma lapsi sellistes valdkondades harima ja õpetama neile, mis on õige ja mis on vale. Kahjuks on paljudel vanematel tendents sellised tähtsad asjad rääkimata jätta.

Õpilase tekst. Esitatud autentsel kujul

Tänapäeva maailmas kasutavad väga paljud inimesed internetti. Statistiliselt on kindlaks tehtud, et lausa 70% Eesti inimestest on kas kodus või tööl internetiühendus. Internetti on nii lihtne kasutada, et isegi võhik saab sellega hakkama.

Kuid nii nagu ka päris maailmas esineb ka internetis kiusamist. Internetis kiusamist nimetatakse küberkiusamiseks. Internetis on väga lihtne anonüümseks jääda ja oma identiteeti varjata. Just see teebki internetis kiusamise nii kergeks. Kiusajatel on väga kerge öelda oma ohvritele asju, mida ükski adekvaatne ja psüühiliselt terve inimene teisele ei ütleks. Kiusaja isegi ei näe oma ohvrit.

Kuid teisest küljest on ka ohvril kergem kiusamist vältida ja kõiki neid kirju ja tekste lihtsalt ignoreerida. Paraku reageeritakse teisiti ja lastakse kõigil neil kirjadel end emotsionaalselt haavata.

Küberkiusamine jaguneb mitmesse kategooriasse. Levinumad neist on sõimamine ja jälitamine. Küberkiusajad on sageli arengutendentsiga. Küberkiusamise puhul tuleks kindlasti politseid teavitada.

Kindlasti on midagi, mida saaks teha, et küberkiusamist vältida või vähendada. Tuleks ära kaotada internetis anonüümseks jäämise võimalus ning sellele tuleks leida alternatiiv.

Kokkuvõtteks ütleksin, et internetikiusamine on tänapäeval suur probleem ning sellega tuleks võidelda. 

Õpilase tekst. Esitatud autentsel kujul

Küberkiusamist defineeritakse kui emotsionaalse kahju tekitamist läbi interneti, kuid psüühilist kahju sellega otseselt tekitada ei saa. Küberkiusamine on alternatiiviks tavalisele kiusamisele, ainuke vahe on selles, et kiusaja identiteet võib jääda anonüümseks. Erinevalt päriskiusamisest on küberkiusamist lihtsam ignoreerida, kuid statistiliselt üleüldine reageerimisaeg küberkiusamise juures pikem, kuna seda ei võeta nii tõsiselt.

Küberkiusamine ning päriskiusamine võivad olla kaks erinevat kategooriat, kuid põhiline kontingent, keda kiusatakse jääb mõlemal samaks ehk siis võhikud ja üleüldiselt nõrgemad inimesed või arengutendentsiga inimesed.

Kiusamine ega küberkiusamine pole mingil juhul adekvaatsed käitumised ning tuleks anda sertifikaat neid tegusid karmimalt karistada.

Õpilase tekst. Esitatud autentsel kujul

Teema lõpetuseks on töövihikus harjutus, milles tuleb veebist infot otsida ja selle põhjal koostada infoleht nõuannetega, kuidas saaks vältida küberkiusamist. Kui tegime selle ülesandega algust, avaldasid õppijad ise soovi teha see rühmatööna. Moodustasimegi rühmad ja noored asusid üsna aktiivselt arutama, mida võiks sellises infolehes kirjutada. Mina põhiliselt kuulasin ja mõnel korral kommenteerisin natuke lisaks või esitasin mõne veidi intrigeeriva küsimuse, et arutelule hoogu juurde anda. Mäletan, et kohe alguses tekkis diskussioon küberkiusamise mõiste üle: osa õppijaid soovis seda defineerida kui koolikiusamist, siis aga jõuti ikka ühiselt arusaamisele, et küberkiusamine võib toimuda ka igal pool mujal ja et selle peamine tunnus on siiski erinevate tehniliste vahendite kasutamine.

Edasi arutati, mida siis peaks soovitama inimesele, kes on sattunud küberkiusamise ohvriks. Noored esitasid arukaid ettepanekuid, näiteks et ta peaks kiusamist ignoreerima, seda mitte hinge võtma, kiusaja võimaluse korral blokeerima jmt. Arvati ka, et kiusatav ei tohiks jääda oma murega üksi, vaid peaks sellest kindlasti kellelegi rääkima: sõbrale, vanematele või vajaduse korral pöörduma ka politseisse. 

Infolehe lõpetamine jäi kodutööks. Tulemus on siin.

Õpilaste koostatud infoleht, esimene lehekülg, esitatud toimetamata kujul

Õpilaste koostatud infoleht, teine lehekülg, esitatud toimetamata kujul

Õpilaste koostatud infoleht, kolmas lehekülg, esitatud toimetamata kujul

Õpilaste koostatud infoleht, neljas lehekülg, esitatud toimetamata kujul

Väga vahva! Isegi huvitavam, kui ma ootasin. Siin toodud variant on veel keeleliselt toimetamata, kuid sisu on minu meelest asjalik, samuti mitmekesine, haarav ja noortega nende endi keeles kõnelev. Tore mõte on viimasel lehel olev test. See on küll veel veidi toores, sest tunnis hakkasid õpilased seda ise alles esimest korda proovima täita – selgus et suurem osa neist on ka ise küberpatustajad või küberkiusajad. See andis aga hea võimaluse veel teemat arutada: mis on nende arvates tavalised ja lubatud teod internetis üksteisega suhtlemisel ja mis mitte.

Kokkuvõttes tunnen, et kui teema on noortele oluline ja puudutab nende elu, on neil ka mõtteid ja soovi seda arutada. Õpilased jäid rahule ka võõrsõnade õppimisega – mõnigi neist oli varem märkinud, et just võõrsõnad on talle eesti keele õppimise juures raskuspunktiks. Mulle meeldisid ka õpilaste kirjutatud tekstid, milles õpitavaid võõrsõnu kasutati. Need sõnad olid kirjutajaile inspiratsiooniks ja samas kirjutamise ajal toeks. Samuti jäid sõnade tähendused neid kontekstis kasutades paremini meelde ning selgus ka mõningate sõnade veidi arusaamatuks jäämine. Kõige toredam oli aga lõpptulemus – infovoldik, mida tehes avaldus õpilaste loovus ja teadmised seda laadi materjalide ülesehitusest ning mõjust. Samuti õppisid õpilased rühmatööd tehes palju ka üksteiselt. Pärast toimetamist sobiks õpilaste loodud infovoldik lausa väljaspool kooli levitamiseks!