Otsitakse  ideaalseid  õpilasi

MOTIVATSIOONIKIRJA JA SOOVITUSIRJA KIRJUTAMISEST

Jätkan eelmises postituses alustatud teemat argikeelest ja ametlikust keelest ehk kuidas liikuda B1-keeleoskustasemelt B2-taseme suunas. Selles postituses räägin esimesest katsest kirjutada poolametlikku kirja rühmas, milles õppijate keeletase oli B1 või madalam.

Motivatsioonikiri

Niisiis katsetasime poolametliku kirja loomist. Et tegemist oli sama motivatsiooniprobleemidega rühmaga, kellest juba eelmises postituses kirjutasin, siis tundus mulle, et neile võiks sobida ülesanne, mille idee sain jällegi Jill Hadfieldi raamatust „Rühmadünaamika võõrkeeletunnis“ (Argo 2010), vt ka postitusest „Mina ja sina“.

Tegin sealse idee põhjal oma õppijaile kuulutuse.

Otsitakse ideaalseid õpilasi !!!

© Fotolia

Toredasse eesti keele õpperühma otsitakse ideaalseid õpilasi. Töö ei ole kerge,kuid on mitmekesine ja põnev ning pakub häid võimalusi enesearenguks.

Edukas kandidaat on seiklushimuline, tundlik, lahke, jutukas, erksa vaimuga, täpne, salliv, südamlik, vaimukas, töökas, lõbus ja sõbralik ja nõus kolmapäeviti lõuna paiku kõigile välja tegema.

Tööaeg: kaks päeva nädalas, kokku kolm tundi, täpsed ajad selguvad  pärast töö algamist.

Tasu:  ei maksta.

Kandideerida soovitajatel  palun  esitada motivatsioonikiri, milles on kirjas isikuandmed, lühike enesetutvustus ja põhjendus, miks just teie õpperühma sobite. Lisaks palun esitada kaks soovituskirja  (üks endiselt õpetajalt ja teine endiselt õpingukaaslaselt). Soovituskirjas peaks olema kirjas nii kandidaadi tugevused kui ka arenguvajadused.

Palusin õppijail kuulutuse läbi lugeda ja küsisin siis, kas nad tahaksid sellisesse õpperühma kandideerida. Noormehed vastasid, et neil sellist soovi pole. Minu küsimuse peale, miks nii, selgitasid nad, et kui neile selle eest makstaks, siis nad võiksid asja kaaluda, aga niisama pole küll mingit huvi. Olen juba selliste vastustega harjunud – nende esimene kriteerium mingi tegevuse üle otsustamiseks on alati tasu saamine või mittesaamine :). Eks see ole tegelikult ka arusaadav, et 17-aastasele on oma raha eluküsimus. 

No hea küll, aga mis siis edasi teha, kui õppijad nii selgesõnaliselt on oma mittekandideerimise välja öelnud? Mul ei tulnud mingit väga geniaalset mõtet pähe ja ma ütlesin, et ega teil tegelikult mingit valikuvõimalust ei ole, te lihtsalt peate kandideerima. Selle peale ütlesid poisid, et Eesti on ikkagi demokraatlik riik ja siin ei saa inimesi sundida midagi tegema :). Mina vastasin, et eesti keele tunnis ei ole küll mingit demokraatiat, ärge lootkegi :). Tundsin neid õpilasi selleks ajaks juba piisavalt hästi, et julgesin sellist nalja teha ja teadsin, et nad seda mõistavad. 

Siis küsisin aga tõsiselt, et kas nad siis ei taha kandideerida. Selle peale vastasid noormehed, et muidugi nad tahavad ja kirjutasid oma motivatsioonikirjad kohe valmis. Küsimuse peale, kelle nimele tuleks kiri kirjutada, ütlesin et minu nimele. Kui mõned õpilased soovisid alguses kirjutada kirja autoriks panna väljamõeldud naljaka nime, siis ütlesin, et nad peavad kirjutama kirja enda nimel. Samuti ütlesin, et te peate ennast positiivses valguses näitama, et teid ikka õppima võetaks.

Et see oli meil esimene poolametlikus stiilis kirja kirjutamine selles õpperühmas, tahtsin näha õppijate olemasolevat taset ja ei andnud seetõttu ette mingit näidist ega juhendanud kirjutamist mingil viisil. Vastasin vaid paarile küsimusele, mis kirjutamise ajal tekkisid mõne sõna või väljendi mitteteadmise tõttu.

Järgnevalt on esitatud ühe õpilase motivatsioonikiri.

Lugupeetud Mare!                                   5. november 2014

Mina, Xxx Xxx, tahan osaleda eesti keele õppimise projektis. Ma olen tark ja ilus, mul on eesti keele oskus, aga ma tahan veel grammatikat õppida. Minu tase on B1, aga ma tahan saada C1 tase. Aga ma ei tea, millal need tunnid toimuvad, palun kirjutage mulle millal ja kus sest ma elan Xxx ja see on väga kaugelt. Mul on palju eestlasi sõpru ja ma tahan perfektselt nendega rääkida. Mulle meeldib koos sõbradega Alliase mängida, arvutimänge mängida ja koos jalutada. Ma olen päris täpne ja ettevõtlik. Mulle meeldib õppida. Ma olen jutukas, mulle meeldib võõras keeles rääkida. Ma olen vaimukas ja lõbus, olen ka sõbralik. Ma väga tahan eesti keele õppida ja ma loodan, et te võtate mind oma rühma.

Kõike head teile

Xxx Xxx

tel 5555555

epost eiole@lol.ee

Teise keele õppija tekst. Esitatud autentsel kujul

Nii, mida siis selle kirja kohta öelda? Esiteks – kui mulle tegelikult selline motivatsioonikiri saadetaks, siis ma muidugi võtaksin selle õppija oma rühma! Mulle meeldis tema kirja siirus ja hoogsus ning samuti tema tore meiliaadress :) Vahemärkusena ütlen, et kõik selle rühma õpilased armastavad väga nalja ja oskavad seda ka ise hästi teha. Näiteks teine sama rühma õpilane küsis kirja kirjutamise ajal, mis kuupäev täna on. Kui ma vastasin, et 5. november,  siis ta mõtles omaette veidi ja ütles, et ei, täna on 97. august. Sain aru, kuidas ta suve igatses ja ütlesin talle ka, et mõistan sind, mulle ka meeldiks väga, kui praegu tõesti oleks 97. august :).

Kui eespool esitatud kirja põhjal aga mõelda, mida teha et olemasolevalt B1-tasemelt (nagu autor ise täiesti õigesti enda taset hindab) jõuda B2-tasemele, mida siis teha? 
Esiteks nägin et on vaja õpetada kirja ülesehitust – teksti jagunemist lõikudeks ja lõikude järjekorda. 
Teiseks - võiks kasutada mõnes kohas veidi ametlikumat sõnavara (näiteks minu tase on B1, aga ma tahan saada C1-taset asemel praegu on minu keeleoskus C1-tasemel, aga ma sooviksin jõuda C1-tasemele. mulle meeldib koos sõpradega ... – minu lemmiktegevused on koos sõpradega ... 
Ja kolmandaks – oleks hea kasutada  veidi mitmekesisemat lausestust.

Meie tundides ma ei lasnudki õpilastel seekord motivatsioonikirju ümber töötada. Tegin seda teadlikult - otsustasin kasutada saadud mõtteid edaspidi. Samuti nägin, et sellele rühmale oleks kasulik esitada poolametlike kirjade näidiseid koos vastavate ülesannetega, mida on päris suur valik näiteks mu enda õpikus „Eesti keele õpik B1, B2“  
(http://www.kynnimees.ee/et/eesti-keel-teise-keelena/eesti-keele-opik-b1b2-toode).

Soovituskiri

Edasi jätkasime aga üksteisele soovituskirjade kirjutamisega. See tähendab siis, et mina kirjutasin igale õppijale soovituskirja ja iga õppija kirjutas ühele rühmakaaslasele soovituskirja.

Õppijatele andsin seekord ette ka kirja struktureerivad fraasid. Akadeemilisema kirjaoskuse arendamiseks on see minu meelest üheks tõhusaks viisiks. Need on nii sisuliseks toeks kui ka muudavad keelekasutuse kerge vaevaga tunduvalt formaalsemaks.

Soovitan keda? kuhu?

Arvan, et ta on sobiv kandidaat, sest ...

Samuti ta ...

Tema eriliseks tugevuseks on see ...

Arenguvajadusena näen seda, et ...

Kokkuvõttes arvan ...

Ka soovituskirjade kirjutamisele eelnes väike diskussioon. Kui ütlesin, et nüüd peab igaüks üht kaaslast sellesse õppegruppi soovitama, teatas üks noormees, et siis ta peab ju valetama. Ta pidi kirjutama soovituskirja teise noormehe kohta, kes oli tegelikult ta sõber, aga ta ei saanud ju teda niisama heast peast kiitma hakata :). Ma ütlesin, et sa ei pea valetama, sellel õpilasel on ju  küll positiivseid omadusi, näiteks on tal väga huvitavad mõtted ja ta on vaimukas. Noormees vastas selle peale küll, et ta sõbral ei ole mitte huvitavad, vaid hullud mõtted, aga kirjutas seejärel täiesti korraliku positiivse soovituskirja valmis. Huvitav oli soovituskirjade juures veel see, et peaaegu kõik arvasid, et arenguvajadusena on vaja kirja panna soovitus õppida rohkem grammatikat :). Eks see näita üldlevinud stamparvamusi keeleõppest. Suunasin kirjutajaid siiski asja laiemalt vaatama – ja nii suudeti leida muidki arenguvõimalusi.

Järgnevalt on esitatud kaaslase soovituskiri esimese motivatsioonikirja kirjutanule.

Soovitan Xxx Xxxx sellese projecti, sest X on väga tark ja südamlik ja töökas.

Arvan, et Xxx on sobiv kandidaat, sest talle väga meeldib õpitada võrkeel. Samuti ta tahab õppida eesti keel, sest teil on väga palju eesti sõbrad koolis ja Haapsalus. Talle ei meeldib, kui eestlased rääkivad eesti keeles ja ta ei saa aru.

Tema eriliseks tugevuseks on see, et ta on väga südamlik ja lõbus. Samuti ta võib väga kiiresti õppitud ja talle väga meeldib eesti kultuur.

 Arenguvajadusena näen seda, et mõnikord on ta laisk ja tahab magada, sest tal on palju pärast kooli kursused.

Kokkuvõttes arvan, et ta on väga hea kandidaat sellese projecti ja ta tahab õppida eesti keel.

Xxx Xxx

Teise keele õppija tekst. Esitatud autentsel kujul

Olen selle kirjaga rahul, sest autori keeletaset arvestades on see tubli tulemus! Kasutades etteantud fraase kirjutas ta asjaliku teksti, mis täidab oma funktsiooni. Kirjas on küll vigu, peeaegu ükski neist ei sega aga tekstist arusaamist.

Ja minu kirjutatud soovituskiri samale kandidaadile. Eks see pisut skisofreeniline olukord küll ole, et ma ise olen nii see, kellele motivatsioonikirjad adresseeriti, kui ka see, kes õpilasi soovitab, aga mis teha :).

Soovituskiri

Soovitan Xxx Xxx eesti keele õpperühma.

Xxx on sobiv kandidaat, sest ta on väga aktiivne ja energiline ning talle meeldib tegutseda ja uusi asju proovida. Kui tal on hea tuju, siis on ta väga sarmikas, sõbralik ja koostöövalmis inimene, kellega on mõnus suhelda. 

Tema eriliseks tugevuseks on väga lahtine pea ja kiirus. Kui ülesanded on huvitavad, võib ta lühikese ajaga palju omandada. 

Xxx-l on palju mõtteid, mida ta ka julgelt välja ütleb. Ta armastab tähelepanu, talle meeldib palju rääkida ja esineda. 

Arenguvajadusena näen seda, et Xxx tüdineb ja väsib üsna ruttu. Siis ei taha ta õppida ja võib hakata ka veidi teisi segama. Samuti on ta mõnikord oma ütlustes natuke järsuvõitu.

Kokkuvõttes arvan, et kui tunnid on põnevad ja mängulised, siis on Xxx sellesse õpperühma ideaalne kandidaat, kellega on tore koos töötada nii õpetajal kui ka kaasõppijail.

Mare Kitsnik                                                    5. november 2014

endine õpetaja

Õpetaja tekst

Minu kiri oli ühelt poolt eeskujuks soovituskirja kirjutamisel. Teiselt poolt oli nende kirjade eesmärgiks öelda oma õpilastele, kui palju tugevaid külgi ma neis näen ja kui toredateks noorteks ma neid pean.  

Kui oma kirjad õpilastele kätte andsin, siis küsisin, kas nad tahavad neid tunnis või kodus lugeda. Nad tahtsid kohe tunnis lugeda ja lugesid siis tõesti suure süvenemisega ja täielikus vaikuses – ning ma tundsin, et mu mõtted jõudsid nendeni.

Olen kindel, et tegelikult on kõik õpilased ideaalsed - kui vaid neile sobiv õppimisviis leida ja nende usaldus ära teenida!

KUIDAS  ARENDADA  AKADEEMILIST  KEELEKASUTUST

• Keele kaks olulist registrit on argikeel ja ametlik keel (ehk akadeemiline keel).
• Kumbki register pole parem ega halvem kui teine. Kõik sõltub suhtlusolukorrast.
• Et saavutada edukalt oma suhtluseesmärk, peab inimene mõlemast keeleregistrist aru saama ja neid ka ise kasutada oskama.
• Akadeemilise keelekasutuse omandamiseks kulub aega ja jõudu nii esimeses kui teises keeles.
• Teise keele õppes on B1-tasemelt (argikeel) B2-tasemele (argikeel ja akadeemiline keel) liikumine üks olulisemaid etappe.
• Akadeemilise keele omandamiseks on vaja 1) eristada argikeelt ja ametlikku keelt, 2) õppida akadeemilisse keelekasutusse kuuluvaid sõnu, 3) õppida akadeemilise keele struktuure.
• Sõnavara omandamiseks tuleks lugeda-kuulata sobivaid tekste, mis seejuures vastaksid õppijate tasemele (veidi olemasolevas tasemest eespool) ja oleksid sisult huvitavad.
• Tekstide juurde peaksid kuuluma tekstimõistmis-, sõnavara- ja rääkimis- ning kirjutamisülesanded.
• Rääkimis- ja kirjutamisülesannete jaoks on alguses kasulik kuulata-lugeda ja analüüsida näidiseid.
• Samuti on kasulik mõnikord anda ette teksti struktureerivad fraasid, need toetavad teksti loojat nii sisuliselt kui ka muudavad teksti kerge vaevaga tunduvalt ametlikumaks.
• B1-tasemelt B2-tasemele liikumine on aeganõudev protsess, seda ei saa teha järsu hüppega. Õppijate arengusse tuleks suhtuda rahulikult ja toetavalt.
• Õppijate suuliste ja kirjalike tekstide põhjal peaks õpetaja kavandama järgnevaid õpitegevusi vastavalt õppijate vajadustele.
• Õppijaile peaks pidevalt andma toetavat ja motiveerivat tagasisidet.
• Iga ülesande puhul peaks mõtlema ka sellele, mis lisaväärtust need õppijaile annavad peale keeleoskuse arendamise (kas nad saavad midagi kasulikku teada, kas see puudutab neid emotsionaalselt, kas see arendab neid inimesena jmt).