Mul tuli veits gripp peale

ARGIKEELEST JA AMETLIKUST KEELEST

Kuidas te reageeriksite, kui saaksite oma vene rühma õpilaselt meili, milles ta selgitab  ülesande täitmata jätmist ning mis algab järgnevalt?

Kolmap. tuli veits gripp peale, oleks kooli tulnud aga kuna neljapäevaks pidin ajalood parandama siis mõtlesin, et jään koju ...

Minul läks seda kirja lugedes igatahes tuju heaks :). Väljend gripp tuli peale ei ole eesti keeles just eriti tavapärane, aga mõjub vahvalt ning sõna veits teeb väljenduse veel armsamaks. Samas võib karta, kui samasugune kiri saata mõnele rangema ellusuhtumisega inimesele või mõnda ametiasutusse, siis ei pruugita sellesse nii heasoovlikult suhtuda. 

Meili saatjaks oli üks neist õpilastest, kes on varem eesti koolis käinud ning valdab seega eesti kõnekeelt suhteliselt vabalt - tema hääldus, sõnavara ja keelekonstruktsioonid on nii loomulikud, et teda võib eestlaseks pidada. See kõik on loomulikult väga tore! Samas toob see kaasa ka noorte emakeelekõnelejate tüüpprobleemi - argikeele ja ametliku keele kohatise segiajamise. Näiteks on sama õpilase töödest pärit ka järgmised argikeelsed väljendid:  

kommenteerimine ning kritiseerimine on inimõigused ning neid eriti keelata ei saa, kuid neid peab siiski inimlikul tasemel hoidma, mitte inimesi absoluutselt maa alla tampima; 
reklaamis oli ka materjali kohta kirjas, et on vastupidav, kuid seitsmel oli juhe juba poolenisti „läbi näritud“; 
võib ka mainida, et need samused mikrofonita klapid tulid valges värvis, kuid reklaamis oli kirjas, et klapid on musta värvi.

Miks siis valmistab argikeele ja ametliku keele eristamine õppijaile nii tihti peavalu?

Argikeel ja ametlik keel

Varem jagati keelekasutus kaheks: kõnekeel ja kirjakeel. Kõnekeel oli suhteliselt vaba, kirjakeel käis aga enne ilmumist läbi keeletoimetajate ja korrektorite valvsa silma alt. Seetõttu vastasid meedias ja mujal ilmunud tekstid üldiselt õigekirjareeglitele ning ametlikes tekstides ei esinenud sobimatuid argikeelsusi. Seega harjusid inimesed kirjalikke tekste lugedes ka ametlikuma stiiliga. 

Tänapäeval ei ole selline jaotus aga enam eriti täpne. Kirjalik netikeel on sageli väga kõnekeele moodi, mistõttu noorte keeletaju hägustub ja neil on raskem otsustada, missugune väljend on ametlikku teksti sobiv ja milline vähem sobiv või koguni sobimatu. Seega võib tänapäevase keelekasutuse jagada pigem argikeeleks (ehk mitteformaalseks keeleks) ja ametlikuks keeleks (ehk akadeemiliseks keeleks ehk formaalseks keeleks). 

ARGISTIIL. Pilt töövihikust "Praktiline eesti keel 10-1"

Koolis peaks õpetama, et kumbki neist variantidest pole iseenesest hea ega halb – mõlemad  on keele rikkuseks. Kui inimene soovib aga võimalikult edukalt oma suhtluseesmärke saavutada, peab ta nii mõistma kui ka oskama kasutada situatsiooni sobivat keelt.

Mis on õppijaile raske?

Et akadeemilise keele omandamine on paras pähkel emakeele kõnelejatelegi, siis ei ole see loomulikult väga lihtne ka teise keele õppijale. Et jõuda B1-keeleoskustasemelt (argikeel) B2-tasemele (argikeel ja ametlik keel), on vaja teadlikku tegelemist ja aega.





Ametlikku keelt kasutada püüdes on õppijatel tavaliselt kolm komistuskivi: 

1) kohati esinevad tekstis liiga kõnekeelsed väljendid, 
2) sõnavara ja lauseehitus on liiga lihtsad, 
3) akadeemilised sõnad esinevad vales tähenduses.

Kuidas eristada argikeelt ja ametlikku keelt?

Et õpilased mõistaksid, mida need kaks eri keelevarianti endast üldse kujutavad ja miks neid vaja on, oleme praktilise eesti keele vihikutesse loonud seletuse, mida illustreerivad sellele postitusele lisatud pildid. Seletuses on lisaks ka kõrgstiil, mida ma oma õpilastega ei õppinud.

Tekst töövihikust "Praktiline eesti keel 10-1"

Vihikutes on ka mitmeid harjutusi, milles on vaja leida argikeelse väljendi juurde ametlikus stiilis sünonüüm, kirjutada argikeelne tekst ümber ametlikumas stiilis jmt. Järgnevalt ühe ülesande osa näide. Ülesandes tuli tutvuda konkursile esitatud enesetutvustustega ja neid keelekasutuse sobivuse seisukohast hinnata. 

Hei!

Kirjutan siis väheke endast. Olen 16-aastane naissoost kodanik nimega Marilyn.

Elan Saaremaal, see on kindlasti parim koht Eestimaal elamiseks!!!

Õpin Kuressaare gümnaasiumi 10. klassis ja ega koolile pole ka midagi ette heita J.

Mina olen selline keskmine õpilane, veits tugevamad on mul mata ja bio.

Koolis on üldiselt päris lahe, aga vahel hakkavad mõned õpsid pinda käima ja siis tahaks kohe kuhugi kaugele ära. (tekst jätkub)

Kuidas vabaneda ebasobivast argikeelsusest?
Et vales kohas esinevat argikeelsust vähendada, tegelesime tundides õpilaste töödes esinenud näidetega: 
- Mõnikord märkisin need ära ja palusin õppijal endal ametlikumalt ümber sõnastada. 
- Mõnikord palusin kaaslastel üksteise tööst kõnekeelsusi leida ja korrigeerida aidata. 
- Mõnikord analüüsisime mõnd näidet või mõnd teksti koos kogu õpperühmaga.

Üheks visamalt püsivaks sõnaks osutus veits :). On ju see argikeeles tõesti ülimalt kasutatav ja nii tajuvadki paljud teise keele õppijad seda ainuvõimalikuna. Ühe noormehe suulistes ja  kirjalikes tekstides märkisin selle sõna esinemist korduvalt. Noormees oli küll minuga igati nõus, et peaks kasutama veits asemel veidi, kuigi see talle naljakavõitu tundus. Kui ta aga ise rääkima või kirjutama hakkas, ilmus teksti automaatselt ikka ja jälle veits. Lõpuks vahetult enne lõpueksamit keskendus ta sellele probleemile tõsisemalt ja läbiski eksami rääkimisosa vaid paari veitsiga :). 

AMETLIK STIIL. Pilt töövihikust "Praktiline eesti keel 10-1"

Kuidas muuta sõnavara keerukamaks?
Teiseks ja suuremakski probleemiks on see, kuidas jõuda B1-keeleoskustasemelt B2-tasemele. Isegi väga tugev B1, millega saab elus palju asju aetud, on siiski olmetasandi keel. B2-tasemel oodatakse inimeselt, et ta suudaks formaalset ja mitteformaalset registrit eristada ning mõlemas end ka väljendada. 

Järgnevalt toon näite tööst akadeemilise sõnavara arendamisega rühmas, kus õpilaste tase oli  õppeaasta alguses B1 või alla selle. Me kasutasime tundides küll ka õpikuid, kuid üsna sageli valmistasin õpilastele ka lisamaterjale. Nii sain paremini lähtuda vastava grupi vajadustest. 

Näiteks lugesime kord teksti „Tarmo Urbi 10 soovitust, et olla õnnelikum ja tervem“ (http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/uusmaailm/tarmo-urbi-10-soovitust-et-olla-onnelikum-ja-tervem?id=69701145). Valisin selle teksti, sest mulle tundus, et see võiks sobida rühmale, milles õppivad noormehed olid kaotamas õpimotivatsiooni ja üldse koolis käimise motivatsiooni. Need tegelikult hea peaga ja toredad õpilased olid kooli silmis probleemsed - nad talusid halvasti kaheksatunnist koolipingis istumist, väga teoreetilist ja kohati igavat õpet ning suurt testide sooritamise survet. Eesti keele tunnis sain nad üldjuhul tööle, aga osa ajast me ka lihtsalt arutlesime kooli ja elu üle. Et tegime seda eesti keeles, oli see ka keeleõpe, aga olen kindel, et sellel oli suuremgi väärtus. Kirjutan sellest teine kord pikemalt, praegu aga räägin siiski akadeemilise sõnavara õppimisest .

Tegin tekstist eksamitüübile sarnase harjutuse, st eemaldasin osa sõnu (valisin akadeemilised sõnad, mis minu meelest olid neile õppimiseks paraja raskusega) ja õppijad pidid teksti lugema ning sõnad lünkadesse paigutama. Mulle meeldis, et teksti autor oli mees – lootsin et see on poistele sobivam, kui naiste antud nõuanded. Samuti meeldis mulle, et tekst oli keelelises mõttes keskmise raskusastmega ja üsna pikk, kuid jagunes lühikesteks alaosadeks, mis muutis selle lugemise palju mõnusamaks. Järgnevalt väike katkend sellest harjutusest.

2. Inimsuhetes tuleb olla aus

On inimesi, kellega me suhtleme viisakusest või harjumusest, kes tegelikult ammu ei kuulu enam meie vibratsiooni. Hinda seda, mis on sulle ............................ tähtis ja neid inimesi, kes on sulle tähtsad ja tee neid asju, mis sulle rõõmu valmistavad. Ma arvan, et rõõmsameelsus on meie ainus .............................elus, sest rõõmsameelsusest algavad kõik ülejäänud head asjad.

3. Võta rohkem aega iseendale

Mõtle, moluta, mediteeri! Ükski ......................................, miks sul asjad halvasti on, ei ole piisav. Iga loll oskab ennast õigustada. Aga see ei too kaasa ................................., see ei paranda mitte midagi. Parem siis paranda ja kui vaja ............................, muuda.

kohustus, kuulu, muuta, tulemust, tõeliselt, õigustus

Õppijad täitsid lugemisülesande kenasti. Vahetevahel nad küll küsisid mõnd sõna minu käest või otsisid netist, üldiselt said aga lugemisega hästi hakkama. See tõendab nende nutikust, sest tekst oli keelelises mõttes neile parajat väljakutset pakkuv. Üldiselt ongi see muidugi tüüpiline, et intelligentsed inimesed täidavad seda laadi ülesandeid paremini, kui nende keeletase objektiivselt võttes peaks võimaldama.

Pärast lugemist arutasime tekstis toodud nõuandeid ja suunasin õppijaid seejuures kasutama ka tekstis esinenud akadeemilisi sõnu. Olin rõõmus, et noormehed ütlesid korduvalt See on hea idee. See on ka tore arvamus jmt ning rääkisid vägagi avatult ka oma mõtetest. Samas ei olnud nad sugugi kõigi soovitustega pimesi nõus. Näiteks soovitati tekstis, et kui inimene ei tunne ennast kuskil kohas hästi, siis tuleb minna ja leida uus koht. Õppija aga ütles, et ta tahaks küll sõita ära Argentiinasse, kus on soe ja hea, aga see ei ole lihtsalt reaalne,

Järgmise tunni jaoks valmistasin õppijaile sõnalipikud, millele kirjutasin need tekstist väljavõetud sõnad, mille nad olid lünkadesse paigutanud (kohustus, kuuluma, muutma, tulemus, tõeliselt, õigustus jm) ja mida soovisin neile õpetada. Nüüd töötasid õpilased paaris, võtsid laualt ühe juhusliku sõnalipiku ja esitasid kaaslasele selle sõnaga küsimuse, millele kaaslane vastas. Mängisin ka ise kaasa ja minult küsiti sõnaga kohustus näiteks Kas teil on kodus palju kohustusi? ja sõnaga tõeliselt Kas teile tõeliselt meeldib hommikul kooli tulla? Oli näha, mis probleemid on hetkel aktuaalsed :). Need küsimused võimaldasid meil aga hästi arutleda.

Alguses proovisin tegelikult teha nii, et üks küsib ühe sõnaga ja teine vastab teise laualt võetud lipikul oleva sõnaga. Näiteks kui õppija, kes tõmbab sõna kohustus, küsib Kas teil on kodus palju kohustusi?, siis kui vastajal on sõna tõeliselt, võib ta vastata Mul on kohustusi, mida ma tõeliselt täita soovin ja kohustusi, mida ei soovi üldse täita. Selline variant on loovam kuid meil see seekord veel eriti hästi ei õnnestunud – osutus keelelises mõttes liiga keerukaks ja jäi seega edasisi aegu ootama.

Lõpuks kirjutasid õpilased nende sõnadega ise endale lühikesi soovitusi. Seal said nad kasutada uute sõnade hulgast just endale vajalikke ja ka vajalikes konstruktsioonides.

Õppijad väljendasid kokkuvõtteks rahulolu, et said rääkida ja et uued sõnad jäid niimoodi kergemini meelde. Mina olin samuti rahul, sest õppijad tegid ülesandeid aktiivselt, rääkisid avatult ja omandasid akadeemilisi sõnu, mis varem nende sõnavarra ei kuulunud. B1-tasemelt B2-le liikumine on aeganõudev protsess, aga olen kindel, et oleme sinna suunas teel :)