Pärast seda päeva pole maailm enam endine

TEHNILISE KIRJELDUSE JA PRESSITEATE KIRJUTAMISEST

Nagu üle-eelmises postituses arutlesin, on ka esimese keele õppijaile üheks komistuskiviks formaalse ja mitteformaalse registri eristamine ehk erisugustes suhtlussituatsioonides sobivalt argikeele või ametliku keele kasutamine. Sageli kiputakse ametlikumat laadi olukordades kasutama liiga argikeelset teksti.

Seega vajab ametliku registri keelekasutus harjutamist. Praktilise eesti keele vihikutes ongi üsna palju ülesandeid, mis nõuavad erisuguste formaalsete tekstide loomist. Eesti õpperühmaga hakkasime õppima teemat „21. sajandi leiutis“, milles õppijail tuli koostada leiutise kirjeldus õpilasleiutajate konkursil osalemiseks ning oma leiutist tutvustav pressiteade.

Kõigepealt tutvusime projekti kavaga. 

Lehekülg vihikust "Praktiline eesti keel 11-2"

Seejärel lugesid õpilased läbi varasemale konkursile esitatud nelja töö lühikirjeldused, ning hindasid neist igat lahenduse originaalsuse, praktilise kasutatavuse ja tehnilise teostatavuse poolest. Hinnang tuli nii kirja panna kui seejärel ka suuliselt õpperühmale esitada. Seejuures tuli kasutada etteantud formaalses stiilis lausealgusi nagu: Olles tutvunud konkursile esitatud töödega ...; Tahan esile tõsta ...; Leiutis paistab silma oma ... poolest; Hoolimata leiutise ..., on see siiski ... ; Kõike eelöeldut arvesse võttes, on minu hinnangul ...

Sipupa Printimistehnika, millega prinditakse kaks lehekülge ühele leheküljele, kasutades ühe lehekülje jaoks punast, teise jaoks sinist värvi. Selliselt prinditud teksti tuleb lugeda vaheldumisi punate ja siniste prillidega, mis muudavad ühe värvi nähtamatuks ja teise mustaks. Sipupa printimiskomplekti kuuluvad ka vastavad prillid. Leiutis võimaldab printimisel vähendada paberikulu poole võrra. Autorid: Kristjan Erik Kaseniit ja Erik Paemurru

Digitaalne noodipult Seade on väliselt samasugune nagu tavaline noodipult, kuid noodialuse asemel on puutetundliku ekraaniga tahvelarvuti, millesse saab laadida noote ja laulusõnu ning neid kontserdi jaoks õigesse järjekorda seada. Puldi jala juures on väike pedaal, millele vajutades on võimalik keerata lehekülge. Noodipuldil on wifi võimalus ja USB-pesa nootide laadimiseks. Autor: Kaia Kuusmann

Unemati Anduritega peavõru, mis võtab vastu elektromagnetsignaale ja tuvastab nende põhjal, kui inimene hakkab magama jääma. Seejärel annab peavõrusse ehitatud valjuhääldaja helisignaali, mis hoiab kasutajat uinumast. Seade on kasulik autojuhtidele ja kõigile teistele, kes ei tohi mingi pika ja rutiinse tegevuse juures magama jääda. Autor: Michael Florea

Post tuli Andurisüsteem majast eraldi asetsevas kirjakastis, mis annab majas rohelise tulukesega märku, kui kirjakasti on lastud kiri või trükiseid. Autorid: Liis Tiirma ja Maris Paarmets

Tekstid töövihikust "Praktiline eesti keel 11-2"

Kaaslaste ees esinemine ei olnud just ülearu lihtne. Päris mitmed olid esialgu veidi krambis ja mõni õppija küsis, kas ikka peab klassi ette tulema, ehk saaks ka kuidagi teisiti. Õpilaste antud hinnangud olid aga kõik asjalikud ja hästi põhjendatud. Kasulik oli noortel ka kogeda, kui erinevad võivad olla eri hindajate arvamused. 

Järgnevalt on esitatud ühe õpilase hinnang, milles on väga kenasti kasutatud ka eelnevalt õpitud teksti struktureerivaid ametlikke fraasialgusi.

Olles tutvunud konkursi töödega, olen teinud oma valiku. Kolmanda koha annaksin leiutisele nimega „Digitaalne noodipult“, autor Kaia Kuusmann. See leiutis paistab silma oma idee poolest. See teeks tõesti dirigentide elu palju hõlpsamaks. Teise koha annaksin teosele nimega „Unemati“. Minu hinnangul oleks see leiutis tõesti väga praktiline ja tulu toov. Ning viimaks, esimese koha annaksin leiutisele nimega „Post tuli“, mille autoriks on Liis Tiirma ja Maris Paarmets. Selle leiutise idee on väga originaalne ning paljud inimesed, kaasa arvatud ka mina ise, vajaksid seda. Minu jaoks jäi kahjuks viimasele kohale leiutis nimega „Sipupa“. Hoolimata leiutise heast ideest, on see siiski pisut ebapraktiline ning tänapäeval on võimalik ka tavaliste printeritega kahepoolseid tekste printida ja neid lugeda ilma vastava lisavarustuseta. 

Õpilase hinnang eelmise konkursi töödele. Esitatud autentsel kujul.

Seejärel hakkasid õppijad välja mõtlema oma ideid leiutiste konkursile esitamiseks. Kasutasime selleks ajurünnaku meetodit, mille kohta vihikus on ka väike juhis. Ajurünnak õnnestus hästi ja igaüks sai endale idee, mida edasi arendama hakata. Osa ideedest olid realistlikumad (turvavöö meremeestele, digitaalne film analoogkaameratele, nätsumasin jm) ning osa rohkem fantastika valda kuuluvaid (teleporteerumine, rõivaid soovitav riidekapp, lõpmatult asju mahutav kuup jm). Et meie õpperühm on väike, ei teinud me projekti rühmades, vaid iga õppija täitis ülesande individuaalselt.

Edasi lugesime vihikust üht veidi pikemat teksti – patendiametile esitatud kasuliku mudeli kirjeldust. Arutasime nii teksti sisu kui ka keelt ja tutvusime nominaalstiiliga, mis on üks ametliku keele põhitunnuseid.

Siis koostas igaüks õpitut kasutades oma leiutise kirjelduse. Kui esimene mustand valmis, loosisime paarid ja õppijad lugesid vastastikku teineteise töid ning eelretsenseerisid neid. Eelretsenseerimine on ametlikumas stiilis tagasiside andmine nii töö sisule kui ka vormile, sh keelekasutusele. Ka selle kohta on vihikus olemas nii juhis kui abistavad fraasialgused. Lisaks õpilastele retsenseerisin igat tööd ka mina – tavaliselt ongi ju töödel ikka kaks retsensenti, et hinnang oleks objektiivsem ja mitmekesisem.

Eelretsenseerimine õnnestus vahelduva eduga. Oli arusaamatusi (kui retsenseerija ei mõistnud autori mõtteid nii, nagu too seda eeldas) ja väikest solvumistki (kui soovitati midagi ümber teha). Kõige keerukam oli teksti keele kohendamine, st peamiselt tuli tegeleda argikeele asendamisega ametlikuma stiiliga. Tavaliselt tegime seda nii, et kui ebasobiv fraas või sõna oli ära märgitud, proovis autor pakkuda selle asemele midagi muud, sobivamas stiilis ja mina andsin jooksvalt tagasisidet ning abistasin vajaduse korral. Samuti panin õppijad paaridesse nii, et nad saaksid ka ise teineteist aidata.

Mõned näited lausetest, mille ametlikumas stiilis ümber sõnastasime (kuidas, seda vt alljärgnevast leiutise „Kõikvõimas kuup“ kirjeldusest).

Inimesed teavad, et kui neil on plaanis kuskile minna, siis nad peavad ikka mitmeid kotte kaasa tassima.

Selleks et saavutada hea tulemus, tuleb algul murda mitmeid keemia ja füüsika seadusi.

Aga kuupi oleks üsna lihtne valmistada, konks seisneb ainult kuubis olevas keskkonnas.

Ja edasi järgnevad kolm valmis kirjeldust: üks fantastilisem ja kaks realistlikumat.

Õpilase leiutise kirjeldus. Ümber töötatud variant

Õpilase leiutise kirjeldus. Ümber töötatud variant

Õpilase leiutise kirjeldus. Esimene variant

Lõpuks tutvusime pressiteate näitega praktilise eesti keele vihikus ja seejärel kirjutas iga õppija oma leiutise kohta ka pressiteate, millest kaks on alljärgnevalt ära toodud.

Esiteks kõikvõimsa kuubi pressiteade. Nagu näha, on vahepeal jõutud lahendada ka asjade väiksemaks muutmise probleem !!!

Pressiteade

Kõikvõimas kuup – maailm pole sellise asjaga varem kohtunud

Neljapäeval, 22.oktoobril kell 16-18 tutvustab Xxx Xxx, Xxx  gümnaasiumi õpilane oma leiutist “Kõikvõimas kuup”.

“See on uus ja maailmale võõras uuendus, aga see on abiks kõikidele inimestele meie planeedil,” avaldas arvamust konkursi peakohtunik Malle Kask.

Lisaks konkursi kohtunikele osalevad leiutise esitlusel ka Tartu Ülikooli professorid ja ka kuulsamad noorleiutajad.

Kõikvõimsa kuubi leiutas Xxx noorleiutajate konkursiks valmistudes. Kuubi teostamiseks kulus üsna kaua aega, kuna neiul tuli leiutada keskkond, mis muudab asjad väiksemaks. Xxx-le olid abiks mitmed füüsikud ja keemikud – õnneks nad tulid sellega toime.

“Kuup on maailma tulevik, mis kergendab kõikide elu, sest rohkem ei pea muretsema, kas kõik mahub kotti ära või ei,” lisab Xxx paar sõna oma leiutise kohta.

Lisainfo: Xxx Xxx, xxx.xxx@gmail.com

Lugupidamisega

Piia Palm

pressiesindaja

tel 333 333 333

Õpilase koostatud pressiteade. Ümber töötatud variant

Lõpuks meremehe turvavöö pressiteade, mille autor saatis mulle õigest tähtajast mõnevõrra hiljem. Esimese pilguga vaatasin, et see pressiteade on küll liiga napp. Kui teksti aga läbi olin lugenud, sain aru, et see on täiuslik! Midagi muud pole lisada vajagi!

Turvavöö meremehele

23.11.2014 kell 19:00 toimub Kalev Spas  uue leiutise Lifebelt demonstratsioon. Üritusel osalemine on tasuta ja kohapeal pakutakse suupisteid.
Leiutise omanik Xxx Xxx:  "Inimelu väärtus on hindamatu, seepärast on mu leiutise tähtsus merel sama kui turvavööl autos"
Omanik keeldus midagi rohkem enda leiutise kohta avaldamast ning sōnas lōpetuseks vaid, et sel päeval muutub maailm, nagu me seda tunneme, igaveseks.

Õpilase koostatud pressiteade. Ümber töötatud variant

Kokkuvõttes hindasid õppijad teemat nii huvitavaks kui ka kasulikuks. Minu hinnangul pakkus teema õppijaile parajat väljakutset ja arendas lisaks keelelistele pädevustele ka üldpädevusi: nt loovust, koostööoskust, iseseisvust. Edaspidi võiks veel proovida korraldada õpperühma leiutiste konkurss ning tugevamad (ja tingimustele vastavad tööd) tasuks esitada ka õpilasleiutajate päris konkursile. 

KUIDAS ÕPETADA AMETLIKKU STIILI

• Kasulik on anda ette näidistekste ning analüüsida nende sisu, ülesehitust, stiili, sõnavara ja , keelestruktuure. Mõistlik ei ole aga keskenduda liiga paljudele aspektidele korraga. Õppijad omandavad palju ka lihtsalt eeskuju nähes.
• Kasulik on õpetada teksti struktureerivaid või keelefunktsioone väljendavaid (nt selgitamine, täpsustamine jm) ametlikus stiilis fraase.
• Ülesanded peaksid olema võimalikult motiveerivad, muidu võib akadeemilises stiilis kirjutamine muutuda tuimaks ja igavaks.
• Motiveerivad on autentsed (päris elus ette tulevad) või autentselaadsed, probleemidele lahendust otsivad, lõbusad, võistluslikud, loovad jm ülesanded.
• Aega tasub kulutada tagasiside andmisele (seda peaksid tegema nii kaasõppijad kui ka õpetaja) ning tööde ümbetöötamisele. Selle käigus õpivad õpilased paremini tajuma ka registrierinevusi.
• Tööd tasuks võimaluse korral lasta ka vormistada autentsel viisil. Ka see muudab ülesande huvitavamaks.
• Koos kaaslastega teatamine mõjub samuti üldjuhul motiveerivalt. Seega on kasulik teha projekte rühmatööna.
• Õppijaile peab projektülesannetes (ja ka muudes) andma parajalt vabadust, et õpetada neile ka vastutust, samas neid vajaduse korral siiski targalt suunates.
• Akadeemiline keelekasutus areneb järk-järgult, see sõltub suurel määral ka mõtlemise arengust.
• Seega on vaja anda õppijaile aega ja lasta neil rahulikult areneda, mitte nõuda kohe ideaalset tulemust.