Selliseid  teemasid  peaks  koolis  rohkem arutama

MÕTETE  TEKKIMISEST

Olen päris tihti kuulnud õpetajaid muretsemas, et õpilased ei oska arutleda, sest neil puuduvad selleks vajalikud mõtted. Minu kogemus ütleb siiski, et tegelikult on noortel palju potentsiaali värskete ja huvitavate mõtete avaldamiseks. Et need mõtted hakkaksid tekkima ja et neid ka välja öeldaks, selleks on aga vaja luua vastavad tingimused.

Kõigepealt tuleb püüda leida teema, mis noori tegelikult sisuliselt haaraks. See ei ole alati just väga lihtne – esiteks võib alt minna sellega, et õpetajat ennast väga huvitav teema jääb õpilastele kaugeks ja võõraks. Teiseks – eks ka noorte huvid ole erinevad ja kui mõned lähevad põlema müstika, teised videomängude ja kolmandad kauni välimuse üle arutledes, siis on päris keeruline neid teemasid ühendada, nii et kõik rahule jääksid.

Eesti rühmas oli meil esimeseks suuremaks arutlusteemaks sõnavabadus internetis. Mulle tundus, et see võiks olla üsna hea valik, sest teema on ühiskondlikult oluline ja peaks samal ajal olema ka noortele lähedane – möödub ju suur osa nende elust virtuaalmaailmas.

Esimese keele vihikus (http://www.kynnimees.ee/et/toovihikud/praktiline-eestikeel-11klass-vihik1-toode) on selle teema põhilugemistekstiks „Arutelu sõnavabaduse üle“, milles on esitatud Oxfordi ülikooli professori Timothy Garton Ashi töörühma poolt sõnastatud kümme globaalse sõnavabaduse teesi, nt ●Meie – kogu maailma inimesed – peame olema vabad ja võimelised end väljendama ning otsima, saama ja levitama infot ning ideid sõltumata riigipiiridest. ●Me ei ähvarda vägivallaga ega allu vägivallaga hirmutamisele. 

Lehekülg töövihikust "Praktiline eesti keel" 11-1

See tekst on nii sisuliselt kui keeleliselt nõudlik ning pakub seega ka head võimalust funktsionaalse lugemisoskuse arendamiseks. Esimese lugemise järel püüdsime täita harjutust, milles õpilastel tuli teksti põhjal vastata nii lihtsamatele küsimustele, näiteks Miks on sõnavabadus oluline? või Miks on sõnavabaduse temaatika eriti aktuaalseks muutunud just internetiajastul? kui ka keerukamatele, näiteks Kuidas võib oma maine kaitsmine ahistada sõnavabadust? või Mida tähendab metapõhimõte? Selgus, et ega kõik ikka polnud väga täpselt teksti mõistnud, mis on ka loomulik – usun, et ka paljudelt täiskasvanutelt nõuaks sellest tekstist arusaamine veidi pingutust. Palusin õppijail teksti veel kord lugeda ja teha iga teesi kohta ühe-kahelauselise kokkuvõte. Niimoodi väikesteks juppideks jaotatuna muutus pikk tekst kohe palju paremini mõistetavaks.

Edasi hakkasime teemat suuliselt arutama. Alustasime sõnavaraharjutustest, mis olid samal ajal ka arutlusülesanded. Õppijad pidid kõigepealt  lugema lauseid ja täitma nendes olevad lüngad loetud tekstist pärit sõnadega (nt virtuaalne, privaatsus, demokraatlik, mis olid harjutuse juures loendina antud).  Seejärel tuli ka vastata tekkinud küsimusele või kommenteerida, kas ollakse tekkinud väitega nõus.

Küsimuste näiteid

Millised eelised on virtuaalsel  suhtlusel võrreldes näost näkku suhtlusega?

Kui palju vajab tänapäeva inimene privaatsust?

Kas kõiki konflikte saab demokraatlikult  lahendada?

Väidete näiteid

Iga Facebooki postitatud pilt või sissekanne võib tulevikus su mainet  kahjustada.

Internetisuhtlus peab olema seadustega reguleeritud.

Sellised lühemad arutlusülesanded olid heaks ettevalmistuseks pikemale vabaarutelule. Edasi jagasimegi teesid õpilaste vahel. Igaüks analüüsis üht teesi etteantud küsimustest lähtuvalt ja teised lõid samuti arutelus kaasa.

Teesi näide

Me ei luba tabusid arutelus ega teadmiste levitamisel.

Küsimuste näiteid  

Kui palju seda põhimõtet igapäevases internetisuhtluses järgitakse. Too näiteid.

Kui palju selle põhimõtte vastu eksitakse? Too näiteid.

Kas selle põhimõtte ellurakendamine on võimalik ja kuidas selle järgimist tagada?

Arutelu läks hästi käima ja oli aktiivne. Õpilased esitasid sisukaid arvamusi ja tõid isiklikel kogemustel põhinevaid näiteid. Näiteks arvati näiteks, et tänapäeval on privaatsuse piirid laienenud ja noored jagavad enda kohta üsna vabalt erisuguseid fotosid ja muud infot. Samas peeti siiski targaks valida, kus sa mis infot levitad. Kõige pikem arutelu tekkis netikommentaaride teemal. Rääkisime, et halvustavaid ja vihkavaid kommentaare esineb praegu kahetsusväärselt palju ning püüdsime aru saada, miks neid nii palju kirjutatakse. Valdav arvamus oli, et selliste kommentaaride autoritel on tõenäoliselt endal lahendamata probleemid, mille tõttu ta oma kibestumust niiviisi välja elab. Õpilased arvasid ka, et anonüümsus võimendab kurje kommentaare – näost näkku suhtluses oldaks kindlasti tunduvalt tagasihoidlikumad. Arutasime ka, et kui inimene ei suuda oma arvamust argumenteeritult esitada ning enda omast erinevasse arvamusse tolerantselt suhtuda, siis võib ta hakata arvamuse asemel ründama selle esitajat, toob halvustavalt esile tema rahvust, annab negatiivse hinnangu tema vaimse võimekuse kohta vmt.

Pilt tööraamatust "Praktiline eesti keel B2, C1"

Püüdsime ka leida lahendusi, mis aitaksid vihaseid kommentaare vähendada. Alguses arvasid noored, et selle vastu polegi  võimalik midagi ette võtta. Pikemalt arutledes tulid aga ka ideed – näiteks arvati, et võiks teha anonüümsete vihkavate kommentaaride vastaseid sotsiaalreklaame. Veel pakkusid õpilased välja, et positiivne efekt võiks olla ka sagedasemal selliste teemade üle arutlemisel. Mulle valmistas seejuures eriti rõõmu noorte seisukoht, et kogu suhtlus ei saa mingil juhul piirduda vaid virtuaalmaailmas toimuvaga, vaid just sellised reaalmaailmas toimuvad arutelud on vajalikud nagu meil praegu tunnis käib. 

Teema lõpuks pidi iga õpilane kirjutama ise ühe teesi koos kommentaariga teemal Mis on internetis veel oluline just sinuvanustele inimestele? Huvitavamad teesid käsitlesid turvalisust: kuidas netis turvaliselt oste sooritada ilma petta saamata, kuidas kaitsta oma arvutit viiruste eest ja kuidas kaitsta ennast identiteedivarguse eest.

Tunni võttis hästi kokku ühe neiu lause: „Just selliseid teemasid peaks koolis rohkem arutama!“

                          
                                    KUIDAS LEIDA TÄHENDUSLIKKE TEEMASID

● Kindlasti pakuvad õppijaile huvi teemad, mis on seotud nende elus hetkel oluliste    küsimustega (gümnasistidele näiteks tulevikuplaanid, suhted jmt ).

● Noortele pakuvad huvi ka üldinimlikult olulised ja suuri ideid käsitlevad teemad.

● Käsitletavad teemad peaksid olema esitatud vastuoluliselt, intrigeerivalt, emotsioone tekitavalt, vaimukalt vmt – see muudab nad tunduvalt põnevamaks.

● Ei ole vaja karta ka teravaid teemasid. Need arutelud tuleb vaid eriti hoolikalt ette valmistada.

● Aeg-ajalt võiks lasta noortel endil teemasid välja pakkuda, tekste leida või ennast huvitavaid teemasid teistele tutvustada.

                                         
                                                     KUIDAS TEKIVAD MÕTTED

●Oluline on anda õppijaile erisugust teemakohast sisendit (lugemistekstid, kuulamistekstid, pildid, videod vm). Eriti hea, kui sisend on emotsioone tekitav, vaimukas või intrigeeriv.

● Kasulik on teha mitmesuguseid tekstimõistmise harjutusi, et õpilased töötaksid  tekstiga ja saaksid selles esitatud mõtetest aru.

● Vajalik on tekitada aktiivne arutelu, milles õpilased avaldaksid oma tegelikke mõtteid. Selleks peab õpperühmas olema sõbralik, tolerantne ja siirust soodustav õhkkond.

● Enne vabaarutelu on sageli kasulik teha nn toetatud lühiarutelusid, milles on vaja kommenteerida etteantud mõtteid, valida kahe väite seast see, millega ise rohkem nõustud ja oma valikut põhjendada vmt.

● Väiksemas rühmas võib olla tõhus ka kogu rühma arutelu, suuremas rühmas peaks kindlasti kasutama paaris- ja rühmatööd, et kõik saaksid piisavalt rääkida.

● Arutelu ei tohi olla väga lühike, mõtete tekkimiseks on vaja aega. Õpetaja ei tohi õpilastele oma arvamusi ette öelda, kuid võib anda arutelu struktureerivaid (mitte sisulisi) fraase.

● Kasulik on kasutada erisuguseid aktiivõppemeetodeid (kahtlased väited, akadeemiline vaidlus, maailmakohvik jm).

●  Igaühe arvamust tuleb kuulata ja selle vastu siirast huvi tunda.

●Pole olemas valesid ega rumalaid arvamusi, kuid oma arvamust tuleb õppida argumenteeritult põhjendama.

● Kaaslase arvamusega ei pea nõustuma, kaaslast ei tohi aga halvustada või tema arvamust kurjalt kritiseerida. Peab õppima omavahel viisakalt diskuteerima.