neljapäev, 14. mai 2015


Miks ma ei või inglise keeles blogida?

BLOGIMISEST  VENE  EMAKEELEGA RÜHMADES


Lisaks eesti emakeelega klassile on mul ka kaks vene emakeelega noorte rühma (11. ja 12. klass). Õpilaste keeletase on neis üsna erinev, seega pidin välja mõtlema viise, kuidas kõik õppimisest kasu saaksid. Mulle tundus, et üheks tõhusaks meetodiks võiks ka siin gruppides olla blogimine. Proovisin seda esialgu kaht tüüpi õpilastega.

Esiteks on nendes rühmades mõned õpilased, kes valdavad eesti suhtluskeelt emakeelekõneleja tasemel, sest on varem mitu aastat õppinud eestikeelses koolis. Samas on neil siiski arenemisvajadus nii sõnavara  ja grammatika osas kui ka teksti loomise oskuses üldiselt. Seetõttu pidasin vajalikuks anda neile õppijaile ülesanne pidevalt midagi kirjutada. Lootsin, et enda jaoks oluliste sündmuste ja mõtete kajastamine blogivormis võiks olla üsna motiveeriv.  





Tegelikult ei sujunud kõik siiski kohe mu plaanide järgi. Tekkis probleeme blogide
avalikustamisega: mõni õpilane ta ei soovinud, et kõik ta kirjutisi näeksid. Seda probleemi oli kerge lahendada – muidugi andsin õpilasele võimaluse ise otsustada, kas ta peab päris avalikku blogi või paneb selle parooli alla. Ühe õpilasega tekkis mul aga päris huvitav diskussioon. Nimelt teatas ta, et tema blogi tuleb inglise keeles. Kui avaldasin arvamust, et see ei sobi kuidagi, oli ta suures arusaamatuses, sest tema jaoks on inglise keel loomulik netis suhtlemise keel. Peale selle seletas ta mulle, et soovib teha luuleblogi, kus avaldab enda kirjutatud luuletusi. Seepeale ütlesin, et see on väga vahva idee ja see muudab asja nii palju, et ta võib kirjutada luuletused inglise keeles, aga peab lisama neile sisu või loomisprotsessi kirjeldava eestikeelse teksti. Siis saan talle blogi eest ka eesti keele hindeid panna. Lõpuks otsustas ta siiski eestikeelse ja mitteluuleblogi kasuks ja kirjutas sinna sissekandeid eri teemadel. Alguses suunasin teda teemavalikul veidi, aga hiljem valis ta teemad ise – ja need on igal juhul põnevamad, kui mina oleksin osanud talle välja pakkuda. :)


Tihti peale küsitakse mult miks ma kannan nii palju ehteid ja miks ma oma juukseid nii pikaks kasvatan ning miks mul nii brutaalne muusika stiil on. Paljud arvavad peast, et olen elus asju läbi elanud ja olen pessimist ning ei näe elus head ega värvilist. Tegelikult ei ole asi nii hull.
Enne keskkooli elasin ma 5 aastat vanaemaga, kes oli väga usklik. Alati räägiti mulle kuidas juuksed peavad alati lühikesed olema, kuidas rock muusika oli inimkonnale halb (metal muusikast polnud juttugi, öeldi et Saatana muusika) ning ehted on ainult ennastimetlevatele inimestele. Keelamisid oli muidugi rohkem aga ma ei hakka neid kõiki välja kirjutama.
Nii, et kogu see “oma stiili” teema on sellepärast, et mulle esiteks meeldib olla teistsugune ning see näitab vabadust …


Räägiks korraks mõrvaritest. Minu arust, kõige ohtlikumad inimesed keda peaks pidama mõrvariks on aednikud. Jah, aednikud. Miks siis just aednikud. Su naaber võib olla on aednik ja sa ei teagi sellest. Pean neid kõige ohtlikumaks kuna nad kasvatavad taimi, mida võivad kasutada oma kasuks. Olete kunagi kuulnud taimest nagu “wolfsbane”? või äkki „munga kapuuts“? „saatana kiiver“? Kõik need nimed on ühe ja sama taime „aconitum“. kohta. Tegemist on siis taimega, mis õitsemise ajal võib lähedal olles inimesele põhjustada infarkti. Kui tahad kellegist lahti saada, siis sellest võib teha ka teed.

Kui räägime narkootikumitest siis teame juba, et suur osa on tehtud taimedest. Kui räägime konkreetsest narkootikumist, nagu angel dust ehk ingli pulber, siis peame teadma, et tegemist on maailma ühe kõige ohtlikuma narkootikumiga, mis on tehtud mitmetest taimedest. Aine mõjub inimesele kui hipnoos. Seda peab ainult hästi vähe sisse hingama, et oleks mõju, suurem doos põhjustaks arvatavasti surma.

Ütleme, et oled oma naabri juures ja ta tuuletab sulle näkku seda ainet. Sel momendil ei allu su keha enam sulle. Su aju reageerib ning nõustub kõigega, mis sulle räägitakse. See tähendab siis, et kui su naaber ütleb, et anna rahakott siia, siis arvatavasti nii sa teedki. Lõuna-Ameerikas on see hästi populaarne kurjategijate seas.

Väljavõtted õppija blogist. Esitatud autentsel kujul

Nende kirjutiste tugevuseks on minu meelest see, et kirjutaja jagab oma päris mõtteid endale  tõesti huvipakkuvatel teemadel ja see kutsub lugema. Postituste keel on blogile sobivas vabas stiilis ja mõningad keelekonarused ei mõju häirivalt. Blogi kirjutades pidi õpilane ka vajalikke sõnu otsima ja endale tundmatuid väljendeid küsima – ja nii muutus tema keel kogu aeg paremaks.

Teine tüüp õpilasi, kellel blogida lasen, on need, kelle tase vajab kiiret tõstmist ka suhtluskeele osas. Mõnel neist õppijatest olid alguses ka väikesed motivatsiooniprobleemid - eesti keele õppimine polnud nende jaoks piisavalt huvitav. Seega pidasin eriti oluliseks, et nad saaksid võimaluse luua tekste endale tõesti südamelähedastel teemadel. Allpool ongi kaks tekstinäidet ühelt noormehelt, kelle kirjutama saamine oli väike väljakutse. Kuigi tal on tegelikult palju huvisid ning originaalsed ja vaimukad mõtted, siis eesti keeles kirjutamisest üritas ta kõrvale hiilida – rääkides mulle, et üldiselt meie  koolis teised õpetajad kodutöid eriti ei anna või et tal pole internetti ja seetõttu ta ei saa teksti kirjutada. Fantaasiat jätkub tal mitme eest J.

Varsti jõudsime siiski kokkuleppele, et ta kirjutab iga nädal ühe uue teksti enda valitud teemal - näiteks videomängude maailmaturniirist, tätoveerimisest, metalrockmuusika festivalist jm. Võin ausalt öelda, et ma ootan iga tema teksti - mulle meeldib nende siirus ja põhimõttekindlus. Samuti näen, kuidas paraneb noormehe eesti keel. Mulle meeldis väga ka see, kui ta ütles, et kui varem ta õppis ainult eksami jaoks, siis nüüd ta õpib elu jaoks J. Järgnevalt on esitatud kaks tema teksti – üks loodud blogimise algusajal ja teine paari kuu pärast. Minu meelest on areng selgelt näha - teises tekstis on kasutatud mitmekesisemat sõnavara ja väljendatud keerukamaid mõtteid.

27.-30. juulil on Resurrection festivali Hispaanias. See on metali/roki festival kuhu sõidavad inimesed kogu maailmast. Praegu on seal 12 grupi mis on popularsed kogu maailmas: Korn, Chelsea Grin, Megadeth, Atilla, Motörhead, Fear Factory, Defeater, Darko Jones, In Flames, Terror, Children of Bodom, Toundra ja palju noore grupid kes mängivad populaarne osalejad enne.

Minu lemmik grup on Korn, sest nad on vana ja popularne. Kaks aastat tagasi nad tulid Tallinase ja see oli väga hea ja suur kontserd ja sellepärast ma tahan reisida Hispaniasse ja vaatama see teine kord. Neid on ka uus album ja nad mängivad see on festivalil.

Seal on väga palju muusika žanrid maailmas: pop, hip-hop, rokk, rahvalaulud ja palju teised žanrid. Ma mõtlen, et kõige parem on rokk muusika, sest rokki ja metalli on väga palju alaliigid ja inimesed kes mängivad rokk, mängivad sest nad armastavad, mida nad teevad. 

Vokalistid kirjutavad laulud tähendusega, sest nad tahavad ütelda oluline asjad nende kuulajale.

Rokk on ka parem kui hip-hop, sest hip-hopis on üks inimene, kes kirjutab laulud, mis inimesed tahavad kuulata ja pärast DJ paneb muusika. Aga rokis on kõik osalejad oluline, sest nad teevad see muusika mitte šablooni, aga kui nad tunnevad.

Pop muusika ei ole praegu muusika, sest pop lauljad teevad mitte tähenduslik muusika, sest nad tahavad raha. Aga rokki ja hip-hopi muusikud tahavad, et inimesed teavad, miks ja mis nad laulavad.

Väljavõtted õppija blogist. Esitatud autentsel kujul



                             BLOGIMINE KUI ÕPPEMEETOD


·         Kirjutamisoskuse arendamiseks on kõigepealt vaja palju kirjutada. Blogimine on selleks väga hea võimalus.
·         Blogimine võimaldab kirjutada teemadest, mis kirjutajat päriselt köidavad ja milles ta saab olla asjatundja.
·  Blogi peaks olema autentne, mitte saadetud õpetaja meilile või esitatud paberil. Päris asjad motiveerivad õppijaid tunduvalt enam.
·         Blogi võib teha nii avaliku (lugeda saavad kõik soovijad) kui ka parooli all (lugeda saavad vaid parooli omanikud).
·         Õpilased võiksid oma blogi platvormi üldjuhul ise valida. Õpetaja võiks samuti end kursis hoida, mis võimalused on olemas ja mis on hetkel populaarsemad.
·         Madalamal tasemel olevatele õppijatele võib olla paras ülesanne kirjutada iga päev üks säuts (140 tähemärki) Twitteris.
·         Õppijad võivad blogile lisada ka lühivideoid või tehagi päris videoblogi.
·         Blogimine arendab iseseisvust. Õppija võiks saada ülesandeks kirjutada nädalas vähemalt ühe sissekande, millal ja mis teemal ta täpselt kirjutab, võiks aga jääda ta enda valida.
·         Õpilastega tuleks enne blogima asumist arutada plagiaadi teemat – et nad ei kopeeriks teiste inimeste tekste ega kasutaks teiste inimeste fotosid ilma luba küsimata).
·         Õpetaja peaks postitusi kommenteerima ja küsimusi esitama ning ärgitama ka õppijaid üksteise postitusi lugema ning kommenteerima.
·         Õpetaja ei pea blogitekste enne avaldamist üle kontrollima ega nõudma kõigi vigade parandamist. Aeg-ajalt võiks küll anda soovitusi tüüpiliste kõrvalekallete parandamiseks või lasta seda teha kaaslastel. Samuti võib õpetaja tüüpilisemaid kõrvalekaldeid tunnis käsitleda.
·         Blogisid lugedes saab õpetaja parema pildi oma õpilaste huvidest ja mõtetest.
·         Mõnikord võib blogist saada teada ka õppija probleeme ja muresid ning teda nende lahendamisel aidata.
·         Üksteise blogide lugemine lähendab ka rühmakaaslasi.
·         Avalikku blogi pidades võib leida endale mõttekaaslasi, kellest hiljem võivad saada ka päris sõbrad.

3 kommentaari:

  1. Kopeerisin Facebookist siia Anna Verschiku kommentaari, seal on toodud väga hea idee, mida tasuks ka eesti keele õpetamisel proovida.

    Blogimine on mitmes mõttes hea tegevus ja tõesti tõhus keeleõppemeetod! Kolleegil ja minul tuleb varsti üks erinumber keelekontaktidest võrgusuhtluses, seal on üks artikkel niisugusest huvitavast keskkonnast, kus võib igasugu keeli õppida blogimise kaudu. Inimene valib, et õpib näiteks saksa keelt, kirjutab, siis seal tegutsevad vastavad emakeelsed või väga hea oskusega blogijad, kes parandavad, seletavad jms

    VastaKustuta
  2. Blogi kui kirjutamise õpetaja - tõepoolest, alustasin ka ise sellega, sest mulle tundub, et ma ei oska enam kirjutada, süvenenult, pikemaid tekste, vabu, eneses selgusele jõudmise tekste. Blogimine ja blogi õppemeetodina võiks olla ka soovituseks õpetajatele, et nad ise oma kirjutamisoskust elus hoiaks, sest praegu on sageli pigem teksti lugemine, sealt info leidmine olulisem kui teksti loomine. Ja kirjutada võib ju alati ka iseendale...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, blogimine on kasulik kõigile. Ka õpetajad võiksid muidugi blogida: see oleks endale kasuks ja siis saaks ka täpsemalt aru, mida õppijad kirjutades tunnevad :)

      Kustuta