Üks kõige huvitavamaid kooliülesandeid
BLOGIMISEST KUI
ÕPPEMEETODIST
Niisiis tuli kooli tööle
minek minu jaoks üsna äkiliselt. Kohe ootas aga ees veel üks üllatus. Lisaks
vene emakeelega õpilastele tuli mul ootamatult
hakata õpetama ka üht rühma, milles enamiku moodustasid eesti emakeelega noored.
Olin küll alguses mõnevõrra hämmeldunud, siis aga mõtlesin, et see ongi ju hea võimalus
katsetada ka eesti kooli „Praktilise eesti keele“ vihikuid. J
Tegemist oli 10. klassiga,
ometi ei olnud ma päris kindel, millise vihiku järgi õpetamist alustada. Sarja
vihikud on küll jagatud klasside kaupa, nad ei ole aga nii loodud, et neid
peaks läbima just selles järjekorras. Lähtusin oma sisetundest ja otsustasin
võtta esimesena käiku hoopiski 11. klassi esimese vihiku, kus olid teemad „E-sõnavabadus“,
„21. sajandi leiutis“ ja „Hingedepäev“.
Leheküljed töövihikust "Praktiline eesti keel. 11-1" |
Ja jõudiski kätte esimene tund. Alustasime
peaaegu kohe projektülesandega, milles õpilastel tuli luua oma blogi, mida nad pidid kuni jõuludeni pidama. Pärast lühikest arutelu
suhtlemisvõimaluste üle internetis ja blogiteemalise infotekstiga tutvumist,
hakati oma blogi valdkonda valima ja blogile head pealkirja välja
mõtlema. Tunni lõpus ütlesin, et püüdke siis järgmiseks tunniks esimene
postitus ära teha. Järgmine tund oli kuue päeva pärast, pidasin seda
mõistlikuks ajavaruks. Siis vaatas aga esimeses reas istuv neiu mulle säravate
silmadega otsa ja ütles: „Ma arvan, et ma teen selle postituse kohe täna!“ Olin
väga meeldivalt üllatunud nii suurest innukusest, kuid mõtlesin siiski, et eks
näe. Olin ju varemgi näinud, kuidas õpilastel on oma alguseõhinas antud
lubadusi hiljem raske täita. Samal õhtul vaatasin siiski igaks juhuks neiu
blogi aadressile ja seal olidki kaks esimest postitust!!! Blogi oli kenasti kujundatud ning sissekanded armsad ja sisukad. Erilist rõõmu tegi mulle esimene postitus J
Põhjus, miks ma blogi hakkasin pidama
Tegelikult olen ma alati tahtnud
blogi pidada, kuid varem pole mul piisavalt motivatsiooni ega püsivust olnud.
Nüüd aga on mul motivatsiooni ning ka põhjus, miks blogi pidama hakata. Nimelt
on see projekt, mida koolis tegema pean. See on ilmselt üks huvitavamaid koolis
antavaid ülesandeid, mida kunagi teinud olen :D Ja kes teab, võibolla jäängi
blogi pidama ;) Olen alati imetlenud inimesi, kes peavad blogi ning kes oskavad
sinna ka midagi huvitavat kirjutada. Soovin, et ka minul oleks sellist
kirjutamise annet. Aga eks see ole vist rohkem harjutamise asi :)
Katkend õppija blogist. Esitatud autentsel kujul
Nädala pärast oli ka suurem
osa teisi õpilasi oma blogi avanud. Enamik veebipäevikuid olid isikliku elu või
hobide teemalised, oli aga ka muid, näiteks kokandusblogid. Edasi sujus
blogimine vahelduva eduga. Mõni õpilane lisas sissekandeid vähemalt kord
nädalas nagu olime kokku leppinud. Oli aga ka neid, kes vajasid väikest
õpetajapoolset tagant tõukamist. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik blogid olid vahvad, igaüks omamoodi. Kavatsen seda projekti kindlasti ka uute rühmadega korrata. Siis
suunan ilmselt õppijaid rohkem ka üksteise blogisid lugema ja kommenteerima.
Samuti mõtlen paremini läbi blogidele tagasiside andmise.
Heihei minu kallid lugejad!
Vaheajal ei leidnud väga aega postitamiseks, aga nüüd jätkan postitustega.
Jõudsin ikka mitu korda Kohilas trennis käia, aga reedel juhtus õnnetus. Katapulteerusin sadulast ja lendasin saltoga üle hobuse kaela põlve katki.
Aga alustan nädala algusest- esmaspäeval ma talli ei jõudnud, sest käisin Veskimetsa tallis ühte sõbrannat koos tema hobusega pildistamas. Ilm oli kahjuka vihmane, aga me saime hakkama.
Teisipäeval tegin veel ühe puhkepäeva ja kolmapäeval suundusin hommikul talli. Trenn ei olnud just kõige parem, sest hobune oli üsna närviline. Neljapäeva trenn oli väga hea, hobune oli väga lõdvestunud ja paindlik ning tegi kõike nii, nagu oli vaja. Reedel oli see jube päev- alguses oli kõik korras, hakkasime hüppama ja hobune tundus üsna imelik hüpete ajal, kuidagi laisk. Hüppasime müüri, hobune tegi ühe lisasammu, mina lendasin hobuse kaelale ja saltoga maapinnale, mis oli üsna jäätunud. Oli valus, aga loodan, et varsti on kõik korras ja saan trennidega jätkata! :)
Vaheajal ei leidnud väga aega postitamiseks, aga nüüd jätkan postitustega.
Jõudsin ikka mitu korda Kohilas trennis käia, aga reedel juhtus õnnetus. Katapulteerusin sadulast ja lendasin saltoga üle hobuse kaela põlve katki.
Aga alustan nädala algusest- esmaspäeval ma talli ei jõudnud, sest käisin Veskimetsa tallis ühte sõbrannat koos tema hobusega pildistamas. Ilm oli kahjuka vihmane, aga me saime hakkama.
Teisipäeval tegin veel ühe puhkepäeva ja kolmapäeval suundusin hommikul talli. Trenn ei olnud just kõige parem, sest hobune oli üsna närviline. Neljapäeva trenn oli väga hea, hobune oli väga lõdvestunud ja paindlik ning tegi kõike nii, nagu oli vaja. Reedel oli see jube päev- alguses oli kõik korras, hakkasime hüppama ja hobune tundus üsna imelik hüpete ajal, kuidagi laisk. Hüppasime müüri, hobune tegi ühe lisasammu, mina lendasin hobuse kaelale ja saltoga maapinnale, mis oli üsna jäätunud. Oli valus, aga loodan, et varsti on kõik korras ja saan trennidega jätkata! :)
Katkend
õppija blogist, Esitatud autentsel kujul
Kiirabi express
Ma olen üpris veendunud, et keegi minu tutvusringkonnast pole saanud
nautida niipalju kiirabiautos sõite kui mina. Minu esimene sõit oli kohe
natukene aega pärast kõndima õppimist, kui ma ajasin nõudepesuvahendi ja
limonaadipudeli segamini ja kõige hiljutisem oli pärast rattavõistlusel vastu
kiviaeda sõitmist. Muidugi nende vahepeal on ka olnud sõite sellega, aga ma
usun, et kõige meeldejäävam oli ikka see kui me otsustasime sugulasega atv-ga
kulli mängida. Kahjuks lõppes see ülejäänud suve haiglas passimisega, aga
selle teevad tasa lood, mida rääkida ...
|
Võileivaeksperiment
Olen
alati üritanud raha kõrvale panna, et enda tüdrukuga kuhugi lahedasse kohta
mõneks päevaks sõita või üldse midagi vägevat korda saata, kuid see pole
kunagi eriti õnnestunud. Kui inimesed ütlevad, et ma olen lihtsalt liiga lai,
siis ma tavaliselt vastan neile sellega, et see on mul veres. Kunagi leidsin
sellise horoskoobi sünnimärkidest kehal, see siin käib minu kohta:
Sünnimärk lõua vasakul küljel näitab, et inimene on
otsekohene, mistõttu pole ta teiste inimeste seas eriti populaarne. See inimene
on arvatavasti ka küllaltki vaidlushimuline. Tema rahalised väljaminekud on
väga suured, kuna ta ei suuda oma väljaminekutega piiri pidada.
Olin
kõht kõveras maas naermas kui selle leidsin ja see on alatiseks mulle meelde
jäänud. Igatahes, seekord üritasin ma natuke teist moodi raha kokku hoida.
Kavatsen toituda võileibadest mis ma endale kooli kaasa teen, kodus tehtud
võileib peaks ju lõpuks odavam olema kui näiteks Subway võileivad.
Ostsin
endale suure hunniku saia, juustu, sinki, salatit, tomateid, paprikat,
võileivamääret, peekonit, apelsinimahla, mandariine ja gaseeritud vett. Kõik
kokku – 15 eurot. Kõigest sellest peaks jätkuma mulle nädalaks.
Olen ühe päeva
võileivadieedil olnud ja kõht on üpris tühi. Üritan enda võileiva sisse
rohkem taimi panna ja vähem juustu ja sinki, sest need eriti ei toida. Ootan
juba huviga nädala lõppu, et arved kokku lüüa.
|
Katkendid
õppijate bogidest. Esitatud autentsel kujul
Mõned õpilased jätkasid aga blogimist ka pärast projekti lõppemist – selle üle on mul kõige parem meel J
Mõned õpilased jätkasid aga blogimist ka pärast projekti lõppemist – selle üle on mul kõige parem meel J
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar