kolmapäev, 13. mai 2015



Üks kõige  huvitavamaid  kooliülesandeid

BLOGIMISEST KUI ÕPPEMEETODIST



Niisiis tuli kooli tööle minek minu jaoks üsna äkiliselt. Kohe ootas aga ees veel üks üllatus. Lisaks vene emakeelega  õpilastele tuli mul ootamatult hakata õpetama ka üht rühma, milles enamiku moodustasid eesti emakeelega noored. Olin küll alguses mõnevõrra hämmeldunud, siis aga mõtlesin, et see ongi ju hea võimalus katsetada ka eesti kooli „Praktilise eesti keele“ vihikuid. J

Tegemist oli 10. klassiga, ometi ei olnud ma päris kindel, millise vihiku järgi õpetamist alustada. Sarja vihikud on küll jagatud klasside kaupa, nad ei ole aga nii loodud, et neid peaks läbima just selles järjekorras. Lähtusin oma sisetundest ja otsustasin võtta esimesena käiku hoopiski 11. klassi esimese vihiku, kus olid teemad „E-sõnavabadus“, „21. sajandi leiutis“ ja „Hingedepäev“. 

Leheküljed töövihikust "Praktiline eesti keel. 11-1"

Ja jõudiski kätte esimene tund. Alustasime peaaegu kohe projektülesandega, milles õpilastel tuli luua oma blogi, mida nad pidid kuni jõuludeni pidama. Pärast lühikest arutelu suhtlemisvõimaluste üle internetis ja blogiteemalise infotekstiga tutvumist, hakati oma blogi valdkonda valima ja blogile head pealkirja välja mõtlema. Tunni lõpus ütlesin, et püüdke siis järgmiseks tunniks esimene postitus ära teha. Järgmine tund oli kuue päeva pärast, pidasin seda mõistlikuks ajavaruks. Siis vaatas aga esimeses reas istuv neiu mulle säravate silmadega otsa ja ütles: „Ma arvan, et ma teen selle postituse kohe täna!“ Olin väga meeldivalt üllatunud nii suurest innukusest, kuid mõtlesin siiski, et eks näe. Olin ju varemgi näinud, kuidas õpilastel on oma alguseõhinas antud lubadusi hiljem raske täita. Samal õhtul vaatasin siiski igaks juhuks neiu blogi aadressile ja seal olidki kaks esimest postitust!!! Blogi oli kenasti kujundatud ning sissekanded armsad ja sisukad. Erilist rõõmu tegi mulle esimene postitus J  


Põhjus, miks ma blogi hakkasin pidama

Tegelikult olen ma alati tahtnud blogi pidada, kuid varem pole mul piisavalt motivatsiooni ega püsivust olnud. Nüüd aga on mul motivatsiooni ning ka põhjus, miks blogi pidama hakata. Nimelt on see projekt, mida koolis tegema pean. See on ilmselt üks huvitavamaid koolis antavaid ülesandeid, mida kunagi teinud olen :D Ja kes teab, võibolla jäängi blogi pidama ;) Olen alati imetlenud inimesi, kes peavad blogi ning kes oskavad sinna ka midagi huvitavat kirjutada. Soovin, et ka minul oleks sellist kirjutamise annet. Aga eks see ole vist rohkem harjutamise asi :)

Katkend õppija blogist. Esitatud autentsel kujul


Nädala pärast oli ka suurem osa teisi õpilasi oma blogi avanud. Enamik veebipäevikuid olid isikliku elu või hobide teemalised, oli aga ka muid, näiteks kokandusblogid. Edasi sujus blogimine vahelduva eduga. Mõni õpilane lisas sissekandeid vähemalt kord nädalas nagu olime kokku leppinud. Oli aga ka neid, kes vajasid väikest õpetajapoolset tagant tõukamist. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik blogid olid vahvad, igaüks omamoodi. Kavatsen seda projekti kindlasti ka uute rühmadega korrata. Siis suunan ilmselt õppijaid rohkem ka üksteise blogisid lugema ja kommenteerima. Samuti mõtlen paremini läbi blogidele tagasiside andmise.

Heihei minu kallid lugejad!


Vaheajal ei leidnud väga aega postitamiseks, aga nüüd jätkan postitustega.
Jõudsin ikka mitu korda Kohilas trennis käia, aga reedel juhtus õnnetus. Katapulteerusin sadulast ja lendasin saltoga üle hobuse kaela põlve katki.

Aga alustan nädala algusest- esmaspäeval ma talli ei jõudnud, sest käisin Veskimetsa tallis ühte sõbrannat koos tema hobusega pildistamas. Ilm oli kahjuka vihmane, aga me saime hakkama.
Teisipäeval tegin veel ühe puhkepäeva ja kolmapäeval suundusin hommikul talli. Trenn ei olnud just kõige parem, sest hobune oli üsna närviline. Neljapäeva trenn oli väga hea, hobune oli väga lõdvestunud ja paindlik ning tegi kõike nii, nagu oli vaja. Reedel oli see jube päev- alguses oli kõik korras, hakkasime hüppama ja hobune tundus üsna imelik hüpete ajal, kuidagi laisk. Hüppasime müüri, hobune tegi ühe lisasammu, mina lendasin hobuse kaelale ja saltoga maapinnale, mis oli üsna jäätunud. Oli valus, aga loodan, et varsti on kõik korras ja saan trennidega jätkata! :)
Katkend õppija blogist, Esitatud autentsel kujul


Kiirabi express

Ma olen üpris veendunud, et keegi minu tutvusringkonnast pole saanud nautida niipalju kiirabiautos sõite kui mina. Minu esimene sõit oli kohe natukene aega pärast kõndima õppimist, kui ma ajasin nõudepesuvahendi ja limonaadipudeli segamini ja kõige hiljutisem oli pärast rattavõistlusel vastu kiviaeda sõitmist. Muidugi nende vahepeal on ka olnud sõite sellega, aga ma usun, et kõige meeldejäävam oli ikka see kui me otsustasime sugulasega atv-ga kulli mängida. Kahjuks lõppes see ülejäänud suve haiglas passimisega, aga selle teevad tasa lood, mida rääkida ...

Võileivaeksperiment

Olen alati üritanud raha kõrvale panna, et enda tüdrukuga kuhugi lahedasse kohta mõneks päevaks sõita või üldse midagi vägevat korda saata, kuid see pole kunagi eriti õnnestunud. Kui inimesed ütlevad, et ma olen lihtsalt liiga lai, siis ma tavaliselt vastan neile sellega, et see on mul veres. Kunagi leidsin sellise horoskoobi sünnimärkidest kehal, see siin käib minu kohta:
Sünnimärk lõua vasakul küljel näitab, et inimene on otsekohene, mistõttu pole ta teiste inimeste seas eriti populaarne. See inimene on arvatavasti ka küllaltki vaidlushimuline. Tema rahalised väljaminekud on väga suured, kuna ta ei suuda oma väljaminekutega piiri pidada.
Olin kõht kõveras maas naermas kui selle leidsin ja see on alatiseks mulle meelde jäänud. Igatahes, seekord üritasin ma natuke teist moodi raha kokku hoida. Kavatsen toituda võileibadest mis ma endale kooli kaasa teen, kodus tehtud võileib peaks ju lõpuks odavam olema kui näiteks Subway võileivad.
Ostsin endale suure hunniku saia, juustu, sinki, salatit, tomateid, paprikat, võileivamääret, peekonit, apelsinimahla, mandariine ja gaseeritud vett. Kõik kokku – 15 eurot. Kõigest sellest peaks jätkuma mulle nädalaks.
Olen ühe päeva võileivadieedil olnud ja kõht on üpris tühi. Üritan enda võileiva sisse rohkem taimi panna ja vähem juustu ja sinki, sest need eriti ei toida. Ootan juba huviga nädala lõppu, et arved kokku lüüa.
Katkendid õppijate bogidest. Esitatud autentsel kujul

Mõned õpilased jätkasid aga blogimist ka pärast projekti lõppemist – selle üle on mul kõige parem meel J

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar